Liiginimi eesti
keeles |
Kivisisalik |
Liiginimi
ladina keeles |
Lacerta agilis
|
Rahvapäraseid
nimetusi |
Nõmmekärp,
palukärp |
Suurus |
Üldpikkus on 16-19
cm, sellest umbes poole moodustab saba.
|
Levik ja
arvukus
|
Levila ulatub
Prantsusmaa idaosast Baikali järveni. Eestis asub oma levila
põhjapiiril ning on muutunud väga haruldaseks. Esineb vaid
Lõuna- ja Põhja-Eestis.
|
Elupaik ja
eluviis |
Eelistab kuivi ja
päikesepaistelisi paiku - tüüpiliseks elupaigaks on liivased
ja luitelised männikud, tihti elab ka nõmmedel, teepervedel
või kuivematel puisniitudel. Varjepaikadena kasutab hiire- ja
mutiurge. Eri isendite koduterritooriumid võivad kattuda,
emasloomad võivad isegi varjumiseks sama urgu kasutada.
|
Toitumine |
Toitub
mardikatest, rohutirtsudest, röövikutest, ussidest, ämblikest
ja teistest väikestest selgrootutest. Suuremat kasvu
isasloomad võivad süüa ka nooremaid liigikaaslasi ja emaste
poolt munetud mune. |
Sigimine ja
areng
|
Sigimine toimub
pärast talveunest ärkamist. Isased võitlevad omavahel
agressiivselt ja üritavad paarituda võimalikult paljude
emastega. Emasoom muneb viljastatud munad (6-15 tk) liivasesse
ja päikesele avatud paika - edasi haub neid päikesesoojus.
Koorumise aeg sõltub temperatuurist. Eluiga võib ulatuda 10
aastani, tüüpiline eluiga on 5-6 aastat. |
Koht
ökosüsteemis |
Looduslikeks vaenlasteks on
kärplased, rebased, röövlinnud, toonekured, haigrud, maod jne. |
Ohustatus ja
kaitse |
Kuulub II
looduskaitsekategooriasse. Kuigi kogu levila mõistes on liik
soodsas seisundis, on mitmel pool toimunud lokaalne arvukuse
vähenemine. Eestis on kivisisalik väljasuremisohus elupaikade
kadumise ja killustumise tõttu. Arvukusele mõjuvad
negatiivselt ka lumevaesed talved ning vihmased ja jahedad
suved.
|