| Liiginimi eesti
keeles |
Arusisalik |
| Liiginimi
ladina keeles |
Zootoca
vivipara
|
| Suurus |
Pikkus koos sabaga kuni 12 cm. Saba
on kehast ~2 korda pikem. Kaal 2-5 g. |
Levik ja
arvukus
|
Levinud Euraasias Atlandi ookeanist
Vaikse ookeanini. Põhjas ulatub levila Põhja-Skandinaaviani,
lõunas Balkanimaadeni. Eesti arvukaim roomaja, levinud kõikjal,
sh saartel. |
| Elupaik ja
eluviis |
Elupaikadeks on
märjemad alad - niisked heinamaad, võsastunud oja- ja
kraavikaldad, tihti ka sood ja rabad. Sageli võib arusisalikku
kohata kiviaedadel, puuriitades, lauahunnikutel jne.
Varjepaikadena kasutab näriliste urge ning õõnsusi kändude ja
mahalangenud puutüvede või -koore all. Päevase eluviisiga.
Magab talveund septembrist-oktoobrist veebruari-märtsini.
|
| Toitumine |
Toitub
mitmesugustest putukatest, ämblikest, limustest ja ussidest.
Toitu püüavad ka rohttaimedel ja puutüvedel. |
Sigimine ja
areng
|
Paaritumine toimub
aprillis. On eluspoegija - munad arenevad lõpuni emaslooma
kehas. Pojad (3-10) sünnivad juulis või augustis. Suguküpseks
saadakse 2. või 3. eluaastal, tüüpiline eluiga looduses on 5-6
aastat.
|
| Koht
ökosüsteemis |
Looduslikeks
vaenlasteks on väikekiskjad, röövlinnud, toonekured,
hallõgijad jne.
|
| Ohustatus ja
kaitse |
Kuulub kaitstavate
liikide III kategooriasse, kuid on arvukas ja soodsas
seisundis nii meil kui ka levilal laiemalt.
|