Rästik - täiendav info

Rästik

Liiginimi eesti keeles Rästik

Liiginimi ladina keeles Vipera berus

Suurus Täiskasvanute kehapikkus on tavaliselt 50-60 cm. Äärmuslikel juhtudel võivad kasvada kuni 1 m pikkuseks.

Levik ja arvukus
On levinud suuremas osas Euroopast, v.a lõunapoolsed piirkonnad, levila ulatub kitsa vööndina mööda Lõuna-Venemaad kuni Ohhoota mereni. Eestis arvukas ja levinud üle kogu maa.

Elupaik ja eluviis Asustab väga mitmekesiseid biotoope - välude ning hea rohukasvuga segametsi, metsaservi, raiesmikke, põlendikke, soid, jõgede ja järvede kaldapiirkondi. Võib elutseda ka vanade hoonete ja varemete läheduses. Paiksed loomad, veedavad kogu elu ühel territooriumil. Aktiivne päeval, kuid jahile siirdub videvikus.Talvitub allpool läbikülmuvaid pinnasekihte, teiste loomade urgudes, heinakuhjade all, pehkinud kändudes vm. Talveunest ärkavad märtsi lõpus või aprilli alguses.

Toitumine Põhiosa toidust moodustavad uruhiired ja leethiired, samuti kahepaiksed ja sisalikud, maas pesitsevad linnud jne. Noorloomad söövad putukaid, nälkjaid ja vihmausse.

Sigimine ja areng
Sigimisajal toimuvad isaste võitlused. Paaritumise eel tõstavad paarilised saba üles ja suruvad keha vastamisi. Ühe emase poegadel võib olla mitu erinevat isa. Poegi on korraga 3-18. Mune ei muneta kohe, vaid need arenevad lõpuni emaslooma kehas - on eluspoegija. Suguküpseks saavad 4-5-aastaselt. Tüüpiline eluiga on 5-10 aastat.

Koht ökosüsteemis Looduslikeks vaenlasteks on kotkad, toonekured, metssiga, mägrad, rebased.

Ohustatus ja kaitse Arvukust vähendab inimtegevusest tingitud kultuurmaastiku pealetung, sest sellega seoses väheneb rästikule sobivate elupaikade pindala. Kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse. Praegu on liik soodsas seisundis kui ka levilal laiemalt, kuid mõnes piirkonnas on nende arvukus kõvasti langenud.

Liiginimi eesti keeles	Rästik
Liiginimi ladina keeles	Vipera berus
Suurus	Täiskasvanute kehapikkus on tavaliselt 50-60 cm. Äärmuslikel juhtudel võivad kasvada kuni 1 m pikkuseks.
Levik ja arvukus	On levinud suuremas osas Euroopast, v.a lõunapoolsed piirkonnad, levila ulatub kitsa vööndina mööda Lõuna-Venemaad kuni Ohhoota mereni. Eestis arvukas ja levinud üle kogu maa.
Elupaik ja eluviis	Asustab väga mitmekesiseid biotoope - välude ning hea rohukasvuga segametsi, metsaservi, raiesmikke, põlendikke, soid, jõgede ja järvede kaldapiirkondi. Võib elutseda ka vanade hoonete ja varemete läheduses. Paiksed loomad, veedavad kogu elu ühel territooriumil. Aktiivne päeval, kuid jahile siirdub videvikus.Talvitub allpool läbikülmuvaid pinnasekihte, teiste loomade urgudes, heinakuhjade all, pehkinud kändudes vm. Talveunest ärkavad märtsi lõpus või aprilli alguses.
Toitumine	Põhiosa toidust moodustavad uruhiired ja leethiired, samuti kahepaiksed ja sisalikud, maas pesitsevad linnud jne. Noorloomad söövad putukaid, nälkjaid ja vihmausse.
Sigimine ja areng	Sigimisajal toimuvad isaste võitlused. Paaritumise eel tõstavad paarilised saba üles ja suruvad keha vastamisi. Ühe emase poegadel võib olla mitu erinevat isa. Poegi on korraga 3-18. Mune ei muneta kohe, vaid need arenevad lõpuni emaslooma kehas - on eluspoegija. Suguküpseks saavad 4-5-aastaselt. Tüüpiline eluiga on 5-10 aastat.
Koht ökosüsteemis	Looduslikeks vaenlasteks on kotkad, toonekured, metssiga, mägrad, rebased.
Ohustatus ja kaitse	Arvukust vähendab inimtegevusest tingitud kultuurmaastiku pealetung, sest sellega seoses väheneb rästikule sobivate elupaikade pindala. Kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse. Praegu on liik soodsas seisundis kui ka levilal laiemalt, kuid mõnes piirkonnas on nende arvukus kõvasti langenud.