Rästik

Liiginimi eesti keeles Rästik
Liiginimi ladina keeles Vipera berus L.
Kehamõõtmed Kehapikkus on 60-75 cm.
Levik Eestis ja maailmas On levinud kogu Euraasias Inglismaast Sahhalini saareni. Eestis esineb kõikjal.
Arvukus Eestis on tavaline, kuid paiguti võib olla ka haruldane või puududa hoopis. Rästikud on ebaühtlaselt jaotunud - sobivates kohtades moodustavad suuri kogumeid, ning võivad puududa suurtel aladel ümberringi.
Elupaik ja -viis Eelistatult asustab rohuseid segametsi ja metsaservi, raiesmikke, soid, jõgede ja järvede kaldapiirkondi, vähem elab niitudel ja kuivades männikutes. Rästikud on paiksed loomad ja elavad kogu elu samal territooriumil, liikudes elu jooksul vaid 60-100 m raadiuses. Rästikud talvituvad septembrist-oktoobrist aprillini, allpool läbikülmuvaid pinnasekihte, 40 cm kuni 2 m sügavusel, kus temperatuur ei lange alla 2-4 °C - näriliste või muttide urgudes, pehkinud kändude juurekäikudes jne. Sageli talvituvad 2-5 isendist koosnevate gruppidena, ka koos vaskussidega. Sama talvituskohta kasutatakse aastaid. Suvel varjuvad urgudes, kändudes, põõsastikes. On aktiivsed videvikus ja öö esimesel poolel, kuid ka päeval väljuvad korduvalt peidupaigast.
Toitumine Toidust moodustavad põhiosa hiired, raba- ja rohukonnad, maapinnal pesitsevate lindude äsjakoorunud pojad, sisalikud ja vaskussid. Noored rästikud söövad ka putukaid (tirtse, mardikalisi, liblikavastseid, sipelgaid), nälkjaid ja vihmausse.
Sigimine Rästikud paarituvad 2-3 nädalat kuni kuu aega peale talveunest ärkamist - mai keskpaigast juuni alguseni. Rästik on elussünnitaja - munad arenevad ja pojad kooruvad emasorganismis. Isasloomad sigivad igal aastal, emasloomad üle 1 või 2 aasta.
Areng Rästik ei mune, vaid sünnitab elusaid poegi. Ta toob ilmale 8-12 järglast. Munade areng kestab ligi 3 kuud ja pojad sünnivad augustis ning on alguses 16-18 cm pikkused. Emased saavad suguküpseks 5 aasta vanuselt, kui üldpikkus on üle 50 cm, isased 4 aastaselt, 45 cm pikkuselt. Eluiga ulatub 14-15 aastani.
Koht ökosüsteemis Vaenlasteks on mägrad, rebased, tuhkrud, ka mõned linnud, nt. madukotkad ja rätsud.
Ohustatus ja kaitse Arvukust vähendab inimtegevusest tingitud kultuurmaastiku pealetung, sest sellega seoses väheneb rästikule sobivate elupaikade pindala. Kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti roomajate süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate roomajate liiginimekiri