1. Eesti roomajate süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate roomajate liiginimekiri

Roomajate üldiseloomustus


Keda nimetatakse roomajateks?

Roomajate (Reptilia) klassi kuulub maailmas umbes 6000 liiki selgroogseid loomi. Need on enamuses maismaaloomad, kuhu kuuluvad loomad jaotuvad seltsidesse: kilpkonnalised, kärsspealised, krokodillilised ja soomuselised. Eesti roomajad (kokku 5 liiki) kuuluvad kõik seltsi Soomuselised (Squamata). Nende kohta lugege lähemalt Eesti roomajate viida alt. 


Milline on roomajate välimus?

Erinevatesse roomajate seltsidesse kuuluvate liikide välimus on erinev - see võib olla sisaliku-, mao- või kilpkonnalaadne. Siinkohal ei hakka me kirjeldama meil mitteelavate rühmade (nt. kilpkonnaliste ja krokodilliliste) välimust. Samas on aga kõigi roomajate nahk kuiv, näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega. Need on looma kehale kaitseks. Sisalike keha liigendub peaks, kaelaks, kereks ja sabaks. Keha külgedel paiknevad nõrgalt arenenud jalad. Madude keha läheb sujuvalt üle kereks, mis omakorda lõpeb sabaga. Jalgu madudel ei ole. Pikim teadaolev madu on Kagu-Aasias elav võrkpüüton, kelle pikkus võib vahel harva ulatuda isegi 10 meetrini. Raskeim roomaja on sealsamas elav krokodill kehamassiga kuni 520 kg, väikseim Haitilt pärit 17 mm pikkune sisalikulaadne geko.


Kus roomajad elavad?

Roomajad on maismaaloomad. Kui osa roomajaid elabki ajutiselt või alaliselt vees, siis nende sigimiseks ja arenguks veekeskkond enam oluline ei ole. Roomajad on kõige arvukamad just soojemates ja kuivemates kohtades - kõrbetes ning poolkõrbetes. 


Kuidas roomajad liiguvad?

Et sisalikud ei jõua oma jalgadega keha üles tõsta, siis liiguvad nad roomates. Seejuures kasutatakse nii jalgade kui ka saba abi. Madude liikumine kulgeb keha kõverdavate liigutustega - siuglemisena.


Kuidas roomajad hingavad?

Kõik roomajad hingavad kopsudega. Hingamisliigutused toimuvad roietevaheliste lihaste ja kõhulihaste abil. 


Milline on roomajate vereringe?

Sarnaselt kahepaiksetega on ka roomajatel kolmeosaline süda ning kopsu- ja kehavereringe. Suhteliselt aeglasest ainevahetusest tulenevalt on roomajad kõigusoojased loomad.


Mida roomajad söövad?

Enamik roomajaid on loomtoidulised, kes neelavad oma toiduobjekti tervena alla. Hambaid kasutavad nad enamasti vaid toidu kinnihoidmiseks. Mürkmaod kasutavad enesekaitseks ja saaklooma surmamisel mürgihambaid. Meil elavad sisalikud söövad enamasti pisemaid selgrootuid loomi, maod kasutavad toiduks ka pisiimetajaid.


Millised on roomajate peamised meeleelundid?

Roomajatel on hästi arenenud nägemine ja haistmine. Enamasti eristavad nad hästi vaid liikuvaid objekte. Roomajate ninaõõnes paiknevad haisteepiteeli rakud. Lisaks sellele on soomuselistel haistmiseks lisaelund - Jacobsoni organ. Lõhna tundmiseks pistab loom aeg-ajalt oma kaheharulise keele otsad koos selle külge jäänud lõhnava aineosakestega suulaes avanevasse Jacobsoni organisse. Keel on mitmetel roomajatel ka kompimisorganiks. Kuulmine on enamikul roomajatel kesiselt arenenud - enamasti tuntakse vaid maapinna võnkeid.


Kuidas roomajad sigivad ja arenevad?

Roomajad on lahksugulised loomad, viljastumine on neil kehasisene. Sigimisperioodil tulevad ka vees elavad roomajad maismaale. Munad muneb emasloom enamasti sooja niiskesse kohta, kus tihti just päikesesoojus pojad välja haub. Roomajatel on otsene areng: munast väljuv roomaja on täiskasvanu sarnane, ainult mõõtmetelt pisem. Üksikud soomuselised on ka poegijad (nt. rästik). Nende munad jäävad emaslooma munajuhasse seni, kuni pojad neist kooruvad.