Vanarahva hulgas on see taim tuntud rohkem hoopis teise nime all. Selleks on pistirohi ja sellega sarnased nimed. Sellise nime panekukus on nähtavasti põhjust andnud aas-kurereha omapäraselt terav ja naaskeljas vili, millega võiks pista. Küllap see oli ka väliseks tunnuseks, et taimest võiks abi olla ka “pistihaiguse” ravimisel. Pistihaigust seletatakse lahti nii: see on haigus, kus külje sees, rinnus või mõnes teises kohas pistaks nagu terava nõelaga, valu võib tekkida näiteks jooksmise järel, raskel tööl. Ravimisviise on erinevaid. Taimest võidi teha teed või süüa seemneid. Kuid on teada ka eriskummaline idamaade nõelravi meenutav võte: aas-kurereha vilja terava otsaga torgitakse kohta, kus on “pistja”.

Inimesed on temast ka muud kasu saanud. Aas-kurereha maapealne osa on abiks riide roheliseks värvimisel. Mesinikud hindavad teda kauaõitseva meetaimena. Seejuures on üksikud õied avatud vaid paar päeva, aga kuna õisi on ühel taimel väga palju, siis võib aas-kurereha õitsemist näha juunist augustini. Kogu taim, eriti aga juurikas, sisaldab parkaineid. Nii saab taime abil ka nahku parkida. Park- ja mõruainete tõttu ei taha loomad teda süüa. Maa-alune osa koosneb lühikesest jämedast risoomist ja selle külge kinnituvatest juurtest, mis on samuti jämedamad kui enamikul teistel sama suurtel taimedel.

Aas-kurereha õied on suured, ilusasti laiuvad ja neid on ühel taimel alati palju. Kõik see kokku teeb temast kauni lille, mis vääriks ka iluaedades kasvatamist. Aas-kurereha on Eestis tavaline taim ja seepärast võib ta julgesti niidult aeda kasvama tuua.