Eestikeelne nimi	aas-kurereha
Ladinakeelne nimi	Geranium pratense L.
Rahvapärased nimed	pistirohi, kulliküüned, teelill, vainu-konnareha
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda kurerehalised, perekonda kurereha.
Eluvorm	Mitmeaastane suvehaljas ebameeldiva lõhnaga rohttaim, kasvab puhmikutena. Kõrgus 30-80 cm.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied, nii tupp kui kroon lahklehised. Tupplehed valkja servaga, ahenevad punakaks peeneks ohtetaoliseks tipuks. Kroonlehed hele- või lillakassinised, suhteliselt suured (~2 cm pikad ja kuni 1,5 cm laiad), äraspidimunajad, ahenevad valkjaks pinnukeseks. Õied asuvad enamasti kahe kaupa varreharude tippudes, on koondunud hõredatesse sarikjatesse õisikutesse. Õienupud on longus, puhkenud õied püstised, viljade valmimise jooksul vajuvad uuesti longu. Nii õie- kui õisikuraod kaetud näärmekarvadega. Õitseb juunist augustini. Putuktolmleja.
Vili	Viiest seemnisest koosnev koguvili, mis valmimisel jaguneb viieks, tipmised osad rulluvad vedruna spiraaliks ja paiskavad seemned eemale. Igas seemnises on algul kaks seemnealget, kuid neist valmib vaid üks. Vili on emakakaela jäänusega. Seemned siledad, tumepruunid, vahel peenelt täpilised.
Leht	Peaaegu aluseni lõhestunud hallikasrohelised sõrmjad lihtlehed, on olemas nii juurmised kui ka varrelehed, viimased kinnituvad enamasti vastakuti. Juurmised ja alumised varrelehed on pikkadel (15-30 cm) karvastel rootsudel, seitsmeti sõrmlõhised. Lehehõlmad omakorda sulglõhised, lühihambalise servaga. Kogu leht mõlemal küljel karedakarvane, äraspidimunajas, pikkus 6-10 cm, laius 8-16 cm. Varrelehti on vähe, need on lühirootsulised ja viietised, päris ülemised rootsutud ja kolmetised. Abilehed kitsad, pikalt teritunud tipuga, läikivpunakaspruunid, nahkjad, peenekarvase välimise pinnaga.
Vars	Maapealseid varsi üks või mitu, nad on püstised, juba alusel harkjalt harunenud, silinderjad või veidi kandilised. Alumises osas on varred tihedalt kaetud enam-vähem harali olevate lihtkarvadega, ülemises osas näärmekarvadega.
Maa-alune osa	Risoom on lühike, läbimõõduga kuni 1 cm, pikkade jämedate juurtega. Asetseb mullas horisontaalselt või veidi viltuselt.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Kesk-Euroopas ja Skandinaavias, Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kesk-Aasias. Põhja-Ameerikas tulnukas. Eestis tavaline.
Kasvukoht	Kasvab pärisniitudel, puisniitudel, metsaservadel, teede ääres ja kraavikallastel ning prahipaikadel. Nii kuival kui parasniiskel mullal.
Koht ökosüsteemis	Tolmeldavad putukad saavad rikkalikult nektarit. Maapealne osa on toiduks taimtoidulistele loomadele.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Sisaldab rikkalikult parkaineid, eriti on neid juurtes. Lehtedes ja vartes on suhteliselt palju vitamiini C. Loomad söövad kuivatatult heinana meelsamini kui värskelt. Hea meetaim. On kasutatud ka rohelise värvi saamisel. Rahvameditsiinis tarvitatav ravimtaim. Abiks võeti mitmete torkivat valu tekitavate haiguste puhul.
Sarnased taimed	Kurerehad on iseloomulike lehtede, õite ja viljade järgi kergesti eristatav perekond. Mõned liigid on väikesekasvulised, haprad ja üheaastased, teised suuremad, tugevamad ja pikaealised. Aas-kurereha kuulub suurt kasvu kurerehade hulka, kelle üks hea tunnus on iseloomulikult sinised õied. Teistel Eesti kurerehadel on õied lillakad või roosad.