| Eestikeelne
nimi |
aas-kurereha |
 |
| Ladinakeelne
nimi |
Geranium pratense
L. |
| Rahvapärased
nimed |
pistirohi,
kulliküüned, teelill, vainu-konnareha |
| Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda
kurerehalised, perekonda kurereha. |
| Eluvorm |
Mitmeaastane
suvehaljas ebameeldiva lõhnaga rohttaim, kasvab puhmikutena.
Kõrgus 30-80 cm. |
| Õis |
Mõlemasugulised
kaheli õiekattega õied, nii tupp kui kroon lahklehised.
Tupplehed valkja servaga, ahenevad punakaks peeneks
ohtetaoliseks tipuks. Kroonlehed hele- või lillakassinised,
suhteliselt suured (~2 cm pikad ja kuni 1,5 cm laiad),
äraspidimunajad, ahenevad valkjaks pinnukeseks. Õied asuvad
enamasti kahe kaupa varreharude tippudes, on koondunud
hõredatesse sarikjatesse õisikutesse. Õienupud on longus,
puhkenud õied püstised, viljade valmimise jooksul vajuvad
uuesti longu. Nii õie- kui õisikuraod kaetud näärmekarvadega.
Õitseb juunist augustini. Putuktolmleja. |
| Vili |
Viiest
seemnisest koosnev koguvili, mis valmimisel jaguneb viieks,
tipmised osad rulluvad vedruna spiraaliks ja paiskavad seemned
eemale. Igas seemnises on algul kaks seemnealget, kuid neist
valmib vaid üks. Vili on emakakaela jäänusega. Seemned
siledad, tumepruunid, vahel peenelt täpilised. |
| Leht |
Peaaegu
aluseni lõhestunud hallikasrohelised sõrmjad lihtlehed, on
olemas nii juurmised kui ka varrelehed, viimased kinnituvad
enamasti vastakuti. Juurmised ja alumised varrelehed on
pikkadel (15-30 cm) karvastel rootsudel, seitsmeti
sõrmlõhised. Lehehõlmad omakorda sulglõhised, lühihambalise
servaga. Kogu leht mõlemal küljel karedakarvane,
äraspidimunajas, pikkus 6-10 cm, laius 8-16 cm. Varrelehti on vähe, need on lühirootsulised ja
viietised, päris ülemised rootsutud ja kolmetised. Abilehed
kitsad, pikalt teritunud tipuga, läikivpunakaspruunid,
nahkjad, peenekarvase välimise pinnaga. |
| Vars |
Maapealseid
varsi üks või mitu, nad on püstised, juba alusel harkjalt
harunenud, silinderjad või veidi kandilised. Alumises osas on
varred tihedalt kaetud enam-vähem harali olevate
lihtkarvadega, ülemises osas näärmekarvadega. |
| Maa-alune
osa |
Risoom on
lühike, läbimõõduga kuni 1 cm, pikkade jämedate juurtega.
Asetseb mullas horisontaalselt või veidi viltuselt. |
| Paljunemine |
Paljuneb
seemnetega. |
| Levik ja
ohtrus |
Kesk-Euroopas
ja Skandinaavias, Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas,
Kesk-Aasias. Põhja-Ameerikas tulnukas. Eestis tavaline. |
| Kasvukoht |
Kasvab
pärisniitudel, puisniitudel, metsaservadel, teede ääres ja
kraavikallastel ning prahipaikadel. Nii kuival kui
parasniiskel mullal. |
| Koht
ökosüsteemis |
Tolmeldavad
putukad saavad rikkalikult nektarit. Maapealne osa on toiduks
taimtoidulistele loomadele. |
| Kaitse |
Ei kuulu
kaitstavate taimede nimekirja. |
| Kasutamine |
Sisaldab
rikkalikult parkaineid, eriti on neid juurtes. Lehtedes ja
vartes on suhteliselt palju vitamiini C. Loomad söövad
kuivatatult heinana meelsamini kui värskelt. Hea meetaim. On
kasutatud ka rohelise värvi saamisel. Rahvameditsiinis
tarvitatav ravimtaim. Abiks võeti mitmete torkivat valu
tekitavate haiguste puhul. |
| Sarnased taimed |
Kurerehad
on iseloomulike lehtede, õite ja viljade järgi kergesti
eristatav perekond. Mõned liigid on väikesekasvulised, haprad
ja üheaastased, teised suuremad, tugevamad ja pikaealised.
Aas-kurereha kuulub suurt kasvu kurerehade hulka, kelle üks
hea tunnus on iseloomulikult sinised õied. Teistel Eesti
kurerehadel on õied lillakad või roosad. |