Eestikeelne nimi	arujumikas
Ladinakeelne nimi	Centaurea jacea L.
Rahvapärased nimed	nupukas, nurgarohi, punejas, naesterohi
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda korvõielised, perekonda jumikas.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus (12) 20-85 (100) cm.
Õis	Õied moodustavad korvõisiku, mis koosneb steriilsetest lehterjatest äärisõitest ja mõlemasugulistest õisiku keskel asuvatest putkõitest. Äärisõite pikkus on umbes 2 cm. Õite värvus on lillakaspunane, harva roosa kuni valge. Õisikul on ka kerajas kuni peaaegu munajas üldkatis, mis koosneb punakas- kuni mustjaspruunidest terve või narmastunud servaga katusekivide taoliselt asetsevatest lehekestest. Korvõisikud asuvad üksikult varte ja külgharude tippudes. Õitseb juulist septembrini. Putuktolmleja.
Vili	Helehallid pappuseta seemnised, paljad, umbes 3,5 mm pikkused.
Leht	Karedakarvased kuni peaaegu paljad lihtlehed. Juurmised ja alumised varrelehed elliptilised kuni süstjad, terava tipuga, veidi hambulise servaga, rootsulised. Keskmised varrelehed kitsamad, terveservalised või harvade hammastega kuni sulgjate hõlmadega, 6-11 (15) cm pikad ja 1-2,5 (3,5) cm laiad. Ülemised varrelehed väiksemad, rootsutud.
Vars	Maapealsed varred on üksikult või mõnekaupa. Nad on püstised kuni veidi tõusvad, ülemises osas enamasti harunenud, vagude ja roietega, õisikute all jämenenud. Värvuselt on varred rohelised kuni lillakaspunased.
Maa-alune osa	Risoom on puitunud, lühike, nöörjate lisajuurtega.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt peamiselt Euroopas, tulnukana ka Põhja-Ameerikas ning harva Lääne-Siberis. Eestis tavaline.
Kasvukoht	Kasvab päris-, lammi-, loo- ja puisniitudel, vahel ka umbrohuna põldudel.
Koht ökosüsteemis	Tolmeldavad putukad saavad õitest nektarit.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	On mee- ja ravimtaim. Rahvameditsiinis on kasutatud mõningate nahahaiguste ravimiseks. Lehed sisaldavad rikkalikult vitamiini C. Lehtedest ja vartest saab kollast värvainet. Söödaväärtus madal ja loomad teda eriti ei söö. Vahel muutub niitudel umbrohuks, harvem ka põldudel.
Sarnased taimed	Õisiku poolest sarnaneb arujumikas kõige enam teistele lilla õisikuga jumikatele, põld- ja narmasjumikale, lehtede poolest rukkilillele. Millegipärast aetakse arujumikas teinekord segamini hoopis teise sugukonda kuuluva äiatariga. Tegelikult on eristamine imelihtne: arujumikal on lehed vartel vahelduvalt, äiataril vastakult asetunud.