Eestikeelne nimi | aas-seahernes | ![]() |
Ladinakeelne nimi | Lathyrus pratensis L. | |
Rahvapärased nimed | kollane hiirehernes, hobuking, mesihernes, mõrsjanutt | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda liblikõielised, perekonda seahernes. | |
Eluvorm | Ühe- või mitmeaastane suvehaljaste maapealsete osadega rohttaim. Pikkus 25-60 cm. | |
Õis | Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Tupp liitlehine, teravatipuliste hammastega, valgekarvane. Kroon kollane, puri äraspidi munajas, 1,4-1,6 cm pikk, tiibadest ja laevukesest veidi pikem. Tiibade naast on ahenenud pinnukeseks, alusel pika kitsa kõrvakesega. Õied on koondunud kobaratesse, mis asuvad lehekaenlais, neid on koos (3) 5-6 (10). Õisikuraag on suhteliselt pikk. Õitseb juunist augustini. Putuktolmleja. | |
Vili | Viljadeks on piklikud ja siledad tipul lühikeseks nokaks ahenenud lamedad kaunad. Nende pikkus on 2,5-3,5 cm, laius 5-6 mm. Valminult on need mustad. Seemneid kaunas enamasti 6-10, need on kerajad, siledad, pruunid. | |
Leht | Ühe paari lehekestega paarissulgjad liitlehed, mille tipus on mitteharunevad köitraod. Sulglehekesed on süstjad või elliptilised, terava tipuga, kolme selgesti eristatava soonega, pikkus 2-3 (5) cm, laius (0,3) 0,5-1 cm. Leherootsud on tiivutud, renjad. Abilehed on suured (kuni 3 cm pikad), alusel nooljad, pikalt teritunud tipuga. | |
Vars | Vars on väga nõrk, lamav või köitraagude abil mööda teisi taimi ronides tõusev. Harunenud, neljakandiline, vaid ülemises osas hõredakarvaline (karvad lidus). | |
Maa-alune osa | Juurtel elavad mügarbakterid, kes seovad õhulämmastikku. | |
Paljunemine | Paljuneb seemnetega, kuid need idanevad aeglaselt. Levib vegetatiivselt edukalt ka risoomi abil. | |
Levik ja ohtrus | Levinud laialt: kogu Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk-, Väike- ja Ida-Aasias, Põhja-Aafrikas. Põhja-Ameerikas on metsistunud tulnukana. Eestis on kõikjal sage. | |
Kasvukoht | Päris-, loo- ja lamminiidul, puisniitudel, metsaservadel, teede ääres, kraavikallastel. Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik, kuid eelistab parasniiskeid lubjarikkaid kasvukohti. Puudub kuivematel ja happelistel huumuserohketel kohtadel. | |
Koht ökosüsteemis | Õisi
tolmeldavad putukad saavad nektarit. Juurtel elavate
mügarbakterite tõttu kuulub pinnase kvaliteeti tõstvate
taimede hulka. Kogu maapealne osa on toiduks kõigile
taimtoidulistele loomadele. On tehtud katseid kultuuri
viimiseks, kuid ulatuslikumat kasutamist ei ole leidnud. |
|
Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. | |
Kasutamine | Väärtuslik söödataim looduslikel rohumaadel, kuid ristikust madalama toiteväärtusega. Maitse on veidi kibekas, kuid sellest hoolimata söövad kariloomad teda meelsasti, eriti kuivatatult. On tehtud katseid kultuuri viimiseks, kuid ulatuslikumat kasutamist ei ole leidnud. | |
Sarnased taimed | Seaherneid
aetakse klassikaliselt segamini hiirehernestega. Mõlemas
perekonnas on palju hapraid köitraagude abil ronivaid taimi.
Ühte ja head tunnust sea- ja hiireherne perekondade
eristamiseks ei ole. Kaks perekonda on eristatud raskesti
vaadeldavate õie tunnuste alusel. Hea on aga see, et üldiselt
näevad erinevad seaherne liigid üsna eriilmelised välja.
Aas-seahernes on kõigist pärismaistest seaherne liikidest
kõige tavalisem. |