| Eestikeelne
nimi |
aas-seahernes |
 |
| Ladinakeelne
nimi |
Lathyrus pratensis
L. |
| Rahvapärased
nimed |
kollane hiirehernes,
hobuking, mesihernes, mõrsjanutt |
| Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda
liblikõielised, perekonda seahernes. |
| Eluvorm |
Ühe- või
mitmeaastane suvehaljaste maapealsete osadega rohttaim. Pikkus
25-60 cm. |
| Õis |
Mõlemasugulised
kaheli õiekattega õied. Tupp liitlehine, teravatipuliste
hammastega, valgekarvane. Kroon kollane, puri äraspidi
munajas, 1,4-1,6 cm pikk, tiibadest ja laevukesest
veidi pikem. Tiibade naast on ahenenud pinnukeseks, alusel
pika kitsa kõrvakesega. Õied on koondunud kobaratesse, mis
asuvad lehekaenlais, neid on koos (3) 5-6 (10).
Õisikuraag on suhteliselt pikk. Õitseb juunist augustini.
Putuktolmleja. |
| Vili |
Viljadeks
on piklikud ja siledad tipul lühikeseks nokaks ahenenud
lamedad kaunad. Nende pikkus on 2,5-3,5 cm, laius 5-6 mm.
Valminult on need mustad. Seemneid kaunas enamasti 6-10, need
on kerajad, siledad, pruunid. |
| Leht |
Ühe paari
lehekestega paarissulgjad liitlehed, mille tipus on
mitteharunevad köitraod. Sulglehekesed on süstjad või
elliptilised, terava tipuga, kolme selgesti eristatava
soonega, pikkus 2-3 (5) cm, laius (0,3) 0,5-1 cm. Leherootsud
on tiivutud, renjad. Abilehed on suured (kuni 3 cm pikad),
alusel nooljad, pikalt teritunud tipuga. |
| Vars |
Vars on
väga nõrk, lamav või köitraagude abil mööda teisi taimi
ronides tõusev. Harunenud, neljakandiline, vaid ülemises osas
hõredakarvaline (karvad lidus). |
| Maa-alune
osa |
Juurtel
elavad mügarbakterid, kes seovad õhulämmastikku. |
| Paljunemine |
Paljuneb
seemnetega, kuid need idanevad aeglaselt. Levib vegetatiivselt
edukalt ka risoomi abil. |
| Levik ja
ohtrus |
Levinud
laialt: kogu Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk-, Väike- ja
Ida-Aasias, Põhja-Aafrikas. Põhja-Ameerikas on metsistunud
tulnukana. Eestis on kõikjal sage. |
| Kasvukoht |
Päris-,
loo- ja lamminiidul, puisniitudel, metsaservadel, teede ääres,
kraavikallastel. Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik, kuid
eelistab parasniiskeid lubjarikkaid kasvukohti. Puudub
kuivematel ja happelistel huumuserohketel kohtadel. |
| Koht
ökosüsteemis |
Õisi
tolmeldavad putukad saavad nektarit. Juurtel elavate
mügarbakterite tõttu kuulub pinnase kvaliteeti tõstvate
taimede hulka. Kogu maapealne osa on toiduks kõigile
taimtoidulistele loomadele. On tehtud katseid kultuuri
viimiseks, kuid ulatuslikumat kasutamist ei ole leidnud.
|
| Kaitse |
Ei kuulu
kaitstavate taimede nimekirja. |
| Kasutamine |
Väärtuslik
söödataim looduslikel rohumaadel, kuid ristikust madalama
toiteväärtusega. Maitse on veidi kibekas, kuid sellest
hoolimata söövad kariloomad teda meelsasti, eriti kuivatatult.
On tehtud katseid kultuuri viimiseks, kuid ulatuslikumat
kasutamist ei ole leidnud. |
| Sarnased taimed |
Seaherneid
aetakse klassikaliselt segamini hiirehernestega. Mõlemas
perekonnas on palju hapraid köitraagude abil ronivaid taimi.
Ühte ja head tunnust sea- ja hiireherne perekondade
eristamiseks ei ole. Kaks perekonda on eristatud raskesti
vaadeldavate õie tunnuste alusel. Hea on aga see, et üldiselt
näevad erinevad seaherne liigid üsna eriilmelised välja.
Aas-seahernes on kõigist pärismaistest seaherne liikidest
kõige tavalisem.
|