Eestikeelne nimi	aas-seahernes
Ladinakeelne nimi	Lathyrus pratensis L.
Rahvapärased nimed	kollane hiirehernes, hobuking, mesihernes, mõrsjanutt
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda liblikõielised, perekonda seahernes.
Eluvorm	Ühe- või mitmeaastane suvehaljaste maapealsete osadega rohttaim. Pikkus 25-60 cm.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Tupp liitlehine, teravatipuliste hammastega, valgekarvane. Kroon kollane, puri äraspidi munajas, 1,4-1,6 cm pikk, tiibadest ja laevukesest veidi pikem. Tiibade naast on ahenenud pinnukeseks, alusel pika kitsa kõrvakesega. Õied on koondunud kobaratesse, mis asuvad lehekaenlais, neid on koos (3) 5-6 (10). Õisikuraag on suhteliselt pikk. Õitseb juunist augustini. Putuktolmleja.
Vili	Viljadeks on piklikud ja siledad tipul lühikeseks nokaks ahenenud lamedad kaunad. Nende pikkus on 2,5-3,5 cm, laius 5-6 mm. Valminult on need mustad. Seemneid kaunas enamasti 6-10, need on kerajad, siledad, pruunid.
Leht	Ühe paari lehekestega paarissulgjad liitlehed, mille tipus on mitteharunevad köitraod. Sulglehekesed on süstjad või elliptilised, terava tipuga, kolme selgesti eristatava soonega, pikkus 2-3 (5) cm, laius (0,3) 0,5-1 cm. Leherootsud on tiivutud, renjad. Abilehed on suured (kuni 3 cm pikad), alusel nooljad, pikalt teritunud tipuga.
Vars	Vars on väga nõrk, lamav või köitraagude abil mööda teisi taimi ronides tõusev. Harunenud, neljakandiline, vaid ülemises osas hõredakarvaline (karvad lidus).
Maa-alune osa	Juurtel elavad mügarbakterid, kes seovad õhulämmastikku.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega, kuid need idanevad aeglaselt. Levib vegetatiivselt edukalt ka risoomi abil.
Levik ja ohtrus	Levinud laialt: kogu Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk-, Väike- ja Ida-Aasias, Põhja-Aafrikas. Põhja-Ameerikas on metsistunud tulnukana. Eestis on kõikjal sage.
Kasvukoht	Päris-, loo- ja lamminiidul, puisniitudel, metsaservadel, teede ääres, kraavikallastel. Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik, kuid eelistab parasniiskeid lubjarikkaid kasvukohti. Puudub kuivematel ja happelistel huumuserohketel kohtadel.
Koht ökosüsteemis	Õisi tolmeldavad putukad saavad nektarit. Juurtel elavate mügarbakterite tõttu kuulub pinnase kvaliteeti tõstvate taimede hulka. Kogu maapealne osa on toiduks kõigile taimtoidulistele loomadele. On tehtud katseid kultuuri viimiseks, kuid ulatuslikumat kasutamist ei ole leidnud.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Väärtuslik söödataim looduslikel rohumaadel, kuid ristikust madalama toiteväärtusega. Maitse on veidi kibekas, kuid sellest hoolimata söövad kariloomad teda meelsasti, eriti kuivatatult. On tehtud katseid kultuuri viimiseks, kuid ulatuslikumat kasutamist ei ole leidnud.
Sarnased taimed	Seaherneid aetakse klassikaliselt segamini hiirehernestega. Mõlemas perekonnas on palju hapraid köitraagude abil ronivaid taimi. Ühte ja head tunnust sea- ja hiireherne perekondade eristamiseks ei ole. Kaks perekonda on eristatud raskesti vaadeldavate õie tunnuste alusel. Hea on aga see, et üldiselt näevad erinevad seaherne liigid üsna eriilmelised välja. Aas-seahernes on kõigist pärismaistest seaherne liikidest kõige tavalisem.