Hanevits
(Chamaedaphne calyculata)
jooksvarohud, sassaparila, sootubak, suuvitsik

Vanarahvas on hanevitsa ja küüvitsat sageli kutsunud samade nimedega. Ka taime ametlik nimi, hanevits, on üks vabalt valitud nimi rahvapäraste nimede hulgast. Mõlemad taimed kasvavad soodes. Hanevits on siiski veidi nõudlikum kasvukoha suhtes ja esineb eelkõige rabades ja rabametsades, harvem siirdesoodes. Küüvits võib seevastu kasvada vahel isegi madalsoodes. Sarnaseks teeb need taimed lehtede ja õite ühetaoline välimus. Pealmist pinda vaadates on küüvitsa ja hanevitsa lehed tõesti pisut sarnased: keskkoht kõige jämedam, otsad ahenevad sujuvalt ümarateks tippudeks, värvuselt läikivrohelised, katsude nahkjad. Leheserv on mõlemal alla käändunud. Õied on mõlemal valged ja kellukja või kupu kujuga. Mõlemad on puitunud varrega kääbuspõõsad ehk puhmad.

Samas on küüvitsal ja hanevitsal olemas hulk tunnuseid, mis teeb nad kergesti eristatavateks. Kõigepealt vaadakem ka lehe alumist külge. Hanevitsa lehel võime seal näha tihedaid roostevärvi plekke, just nagu oleks mõni seenhaigus kallal. Küüvitsa lehe alakülg on aga täiesti valge. Valge värvus on tingitud paksust vahakihist. Teiseks õied. Kui õite välimus on väga sarnane, siis asetus varrel mitte. Küüvitsa õied asuvad kõik enam-vähem ühel kõrgusel pikkadel raagudel varre tipus. Hanevitsa õied on aga ühekaupa lehtede kaenlas ja ripuvad lühikestel raagudel varre ühel küljel reas. Huvitav on veel see, et kui hanevitsa kellukakujulised õied ripuvad varre ühel küljel, siis lehed on pöördunud täpselt vastassuunda. Nii muutuvad õied tolmeldavatele putukatele paremini märgatavateks.

Siiski ei ole hanevitsal õite tolmeldamine eluliselt tähtis, sest tegelikult levib taim peamiselt seemneteta. Nimelt peale maapealse varre on hanevitsal veel palju koheva samblavaiba sisse jäävaid varsi. Neil tekib kõikjal külge lisajuuri ja kui leitakse sobiv koht, siis kerkib üles päikese kätte uus taim. Seemnetega paljuneb hanevits rohkem rabapõlendikel, kus peale tulekahju tekib kiiresti palju sobivat kasvukohta.

Hanevitsa on kasutatud rahvameditsiinis, näiteks reumavalude leevendamiseks. Temast on abi olnud ka hingamisteede haiguste ravis. Siiski laialdaselt seda taime ei kasutata. Üheks tarvitamist piiravaks asjaoluks on taime mürgisus. Siiski on hanevitsa mürgisus väiksem küüvitsa omast.