Eestikeelne nimi	hanevits
Ladinakeelne nimi	Chamaedaphne calyculata (L. ) Moench.
Rahvapärased nimed	jooksvarohud, sassaparila, sootubak, suuvitsik
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda kanarbikulised, perekonda hanevits.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline igihaljas madal põõsas või kääbuspõõsas. Kõrgus 10-80 cm üle samblapinna, kuid varred jätkuvad veel sambla- ja ka turbakihis.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Tupp on väike, 2-4 mm pikkune, kaetud värvusetute ümarate soomustega. Kroon valge, munajas, kellukjas, kuni 8 mm pikkune ja 4 mm laiune. Krooni tipmed on tagasikäändunud. Õied asuvad rippuvalt varrelehtede kaenlas pikas ühekülgses kobaras. Õieraol on 2 soomusjat kandelehekest. Õiepungad valmivad juba suve lõpul, talvituvad suletult, õitseb aprilli lõpust mai lõpuni. Vahel võib sügisel õitseda ka teistkordselt. Putuktolmleja.
Vili	Lame kerajas kupar, mis on 2-3 mm pikk ja 4-4,5 mm lai. Seemned on pruunid. Viljad valmivad ja varisevad hilissügisel, enamasti murdub taime puudutamisel kogu vili tervikuna.
Leht	Taimel on ellipsikujulised kuni munajad kaheaastased vahelduvalt kinnitunud nahkjad lihtlehed, mis on kaetud värvusetute ümarate soomuskarvadega. Algul on lehed karvakestest hallikasrohelised, talvel muutuvad oliivpruuniks ja kevadel taas hallikasroheliseks. Kevadine värvus on sügisesest tumedam. Lehtede alumine külg on tihedalt roostetäpiline. Lehe tipp on ümardunud või lühidalt teritunud, serv veidi allakäändunud. Lehtede suurus on võrse ulatuses väga varieeruv, suurimad lehed on varre keskosas, kuni 4 cm pikad ja 1,5 cm laiad. Õisi kandvatel vartel on lehed pöördunud enamasti varre ülemisele küljele.
Vars	Vars on püstine või tõusev, sageli viltune, harunev, lisaks samblast väljaulatuvale varreosale on temast suur osa veel sambla- ja turbakihi sees, kus moodustuvad ka arvukad lisajuured. Varre alumise osa diameeter on kuni 1 cm. Noored võrsed on kaetud väikeste ümarate värvusetute soomustega, esimesel eluaastal ka madalate tihedate karvadega. Koor on vanematel okstel hall ja lõhenev.
Maa-alune osa	Sambla- ja turbakihis olevatel vartel moodustub hulganisti lisajuuri. Juurtel esineb mükoriisa. Noorel taimel on peajuur, mis aga hävib varakult ja ei oma hiljem tekkivate varte jaoks tähtsust.
Paljunemine	Paljuneb peaaegu ainult vegetatiivselt pinnases olevate varte ja võsundite lisapungadest, seemnelist paljunemist kohtab sagedamini rabapõlendikel.
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt kogu põhjapoolkera metsavööndis nii Euraasias kui Põhja-Ameerikas. Eestis esineb paiguti, Ida- ja Kesk-Eestis on tavaline, Lääne-Eestis ja saartel puudub.
Kasvukoht	Kasvab rabades ja rabamännikutes, vahel ka siirdesoos või siirdesoometsas.
Koht ökosüsteemis	Taim elab mükoriisa näol sümbioosis seentega. Õisi tolmeldavad vähesed kile- ja kahetiivaliste ning liblikaliste liigid. Kasvab sageli koos sookailuga.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Ei oma praktilist väärtust. Taim on nõrgalt mürgine, kuid kariloomad teda ei söö ja seetõttu pole loomakarjadele ohtlik. Rahvameditsiinis on kasutatud hingamisteede haiguste ja reuma puhul.
Sarnased taimed	Hanevitsal on mitmeid sarnaseid tunnuseid küüvitsaga, kellega ta sageli jagab ühist kasvukohta. Sellegipoolest on tegemist võrdlemisi kergesti äratuntava ja omapärase liigiga. Taime omanäolisust rõhutab tõsiasi, et samas taimeperekonnas, hanevits, ainult üks liik ongi.