Harilik malts
(Atriplex patula)
haraline malts, päris malts

Harilik malts on väga tavaline umbrohi. Tihti peetakse maltsaks üht veelgi sagedamat umbrohtu, valget hanemaltsa, kes on hoopis teise perekonna taim. Väliselt on valge hanemalts pehmem kui harilik malts, kuigi mõlemad on vähemalt noorelt kaetud iseloomuliku valkja jahuja kirmega. Lehed on harilikul maltsal hanemaltsast mõnevõrra kitsamad. See-eest on harilikul maltsal väikesed lehekesed ka õite alusel, valgel hanemaltsal pole. Veel enam, hariliku maltsa emasõitel polegi õiekatet, on vaid kaks kõrglehte õieosade kaitseks. Nagu tähelepanelikum lugeja eelneva põhjal järeldada võib, on hariliku maltsa õied ühesugulised, see tähendab, taimel on eraldi emas- ja isasõied. Seemned arenevad muidugi emasõites. Küll on aga hariliku maltsa emas- ja isasõied ühel ja samal taimel, mis tähendab, et taim on ühekojaline. Valgel hanemaltsal on kõik õied mõlemasugulised. Erinevusi valge hanemaltsa ja hariliku maltsa vahel võiks loetleda teisigi, see ei muuda tõsiasja - mõlema taime üldine välimus on väga sarnane!

Harilik malts kasvab enamasti umbrohuna, looduslikes kasvukohtades leidub teda harva, kui siis rannikul. Kõige sagedamini kohtame teda mitmesugustel mahajäetud viljaka mullaga lapikestel. Sellisteks võivad olla vanad sõnniku- või kompostihunnikud, harimata põllumaa. Kui hariliku maltsa taimed on endale ühe tagala loonud, vallutavad nad kiiresti ümberkaudsed vähegi sobivad alad. Üksikul maltsa taimel võib valmida kümneid tuhandeid seemneid ja sobivas kasvukohas võivad paljudest sirguda uued taimed. Kuidas siis harilikust maltsast kui umbrohust vabaneda? Nagu umbrohtudest ikka: taim tuleb enne seemnete valmimist peenramaalt välja rohida. Näljahäda ajal on maltsastki suppi keedetud või seda jahuna leiva sisse lisatud, samuti on kasutatud ravimtaimena näiteks tiisikuse vastu kompressis..