|
Eestikeelne nimi |
harilik malts |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Atriplex patula L. |
|
Rahvapärased
nimed |
haraline malts, päris malts |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda maltsalised,
perekonda malts. |
|
Eluvorm |
Üheaastane ühekojaline rohttaim.
Kõrgus 30-90 cm. Noorelt on taim jahuja kirmega kaetud, hiljem
tumeroheline. |
|
Õis |
Ühesugulised õied. Emasõitel õiekate
puudub, seda asendavad vabad kandelehekesed. Isasõitel on
viietine lihtne õiekate. Õied asetsevad tihedates tähkjates
õisikutes, emas- ja isasõied läbisegi. Õitseb juulist
septembrini. |
|
Vili |
Seemned on mustjaspruunid,
puhetunud. |
|
Leht |
Piklikult rombjad kuni süstjad odaja
kuni kiilja alusega lihtlehed, mis ahenevad rootsuks. Leheserv
terve või hambuline, tipp terav. Lehe pikkus on 3-10 cm ja
laius 1-5 cm. Ülemised varrelehed on ülespoole suunatud,
alumised allapoole käändunud. |
|
Vars |
Püstine, harunev, sageli punakate
või valkjate triipudega, vaoline. |
|
Maa-alune osa |
Juurestik on suhteliselt hästi
harunenud, kuid ei tungi kuigi sügavale. |
|
Paljunemine |
Paljuneb ainult seemnetega. |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud laialdaselt Euroopas,
Kaukaasias, Siberis, Kesk- ja Väike-Aasias, Põhja-Aafrikas
ning Põhja-Ameerikas. Eestis väga sage. |
|
Kasvukoht |
Kasvab aedades, teeservadel, elamute
ümbruses, prahipaikadel, põldudel, linnades tänavate äärtes,
enamasti tugeva inimmõjuga aladel, kuid ka mererannikul ja
jõekallastel. Eelistab värsket huumuserikast
savikat pinnast. |
|
Koht ökosüsteemis |
Pioneerliigina hõlvab kiiresti
kasvukohti, mis on teiste taimede alt vabanenud. Taim on
kohati toiduks taimtoidulistele loomadele. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Põldudel on tüütu kiiresti paljunev
umbrohi. Hävitamiseks kasutatakse nii mehhaanilist
väljakitkumist kui ka mürgitamist. |
| Sarnased taimed |
Harilikku
maltsa on hõlbus segi ajada mitmete teiste maltsa liikidega,
aga ka perekonna hanemalts esindajatega. Kes tahab sukelduda
umbrohtude määramise põnevasse maailma, ei pea linnadest ja
küladest kaugele minema, lisaks hooletusse jäänud põldudele on
liigirikas tööväli ka tagaaedades, teeservadel, karjäärides,
laoplatsidel, rääkimata raudteejaamadest.
|