Eestikeelne nimi | harilik malts |
![]() |
Ladinakeelne nimi | Atriplex patula L. | |
Rahvapärased nimed | haraline malts, päris malts | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda maltsalised, perekonda malts. | |
Eluvorm | Üheaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 30-90 cm. Noorelt on taim jahuja kirmega kaetud, hiljem tumeroheline. | |
Õis | Ühesugulised õied. Emasõitel õiekate puudub, seda asendavad vabad kandelehekesed. Isasõitel on viietine lihtne õiekate. Õied asetsevad tihedates tähkjates õisikutes, emas- ja isasõied läbisegi. Õitseb juulist septembrini. | |
Vili | Seemned on mustjaspruunid, puhetunud. | |
Leht | Piklikult rombjad kuni süstjad odaja kuni kiilja alusega lihtlehed, mis ahenevad rootsuks. Leheserv terve või hambuline, tipp terav. Lehe pikkus on 3-10 cm ja laius 1-5 cm. Ülemised varrelehed on ülespoole suunatud, alumised allapoole käändunud. | |
Vars | Püstine, harunev, sageli punakate või valkjate triipudega, vaoline. | |
Maa-alune osa | Juurestik on suhteliselt hästi harunenud, kuid ei tungi kuigi sügavale. | |
Paljunemine | Paljuneb ainult seemnetega. | |
Levik ja ohtrus | Levinud laialdaselt Euroopas, Kaukaasias, Siberis, Kesk- ja Väike-Aasias, Põhja-Aafrikas ning Põhja-Ameerikas. Eestis väga sage. | |
Kasvukoht | Kasvab aedades, teeservadel, elamute ümbruses, prahipaikadel, põldudel, linnades tänavate äärtes, enamasti tugeva inimmõjuga aladel, kuid ka mererannikul ja jõekallastel. Eelistab värsket huumuserikast savikat pinnast. | |
Koht ökosüsteemis | Pioneerliigina hõlvab kiiresti kasvukohti, mis on teiste taimede alt vabanenud. Taim on kohati toiduks taimtoidulistele loomadele. | |
Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. | |
Kasutamine | Põldudel on tüütu kiiresti paljunev umbrohi. Hävitamiseks kasutatakse nii mehhaanilist väljakitkumist kui ka mürgitamist. | |
Sarnased taimed | Harilikku
maltsa on hõlbus segi ajada mitmete teiste maltsa liikidega,
aga ka perekonna hanemalts esindajatega. Kes tahab sukelduda
umbrohtude määramise põnevasse maailma, ei pea linnadest ja
küladest kaugele minema, lisaks hooletusse jäänud põldudele on
liigirikas tööväli ka tagaaedades, teeservadel, karjäärides,
laoplatsidel, rääkimata raudteejaamadest. |