Eestikeelne nimi	harilik puju
Ladinakeelne nimi	Artemisia vulgaris L.
Rahvapärased nimed	ema-rohi, orjavitsad, langetõverohi, poju, pujuss, roosirohi, sala-koi-rohi
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda korvõielised, perekonda puju.
Eluvorm	Mitmeaastane taim üheaastaste puituvate vartega. Ühekojaline. Kõrgus 0,5-1,5 (2) m.
Õis	Õied on enam-vähem munajad, 3-4 mm pikad ja 1,5-2 (3) mm laiad, moodustavad lühiraolise korvõisiku. Õisikute üldkatise välispind on tihedalt viltkarvane. Korvõisik koosneb vaid putkõitest, kuid keskmised neist on mõlemasugulised, servmised emasõied. Õiekroon on kollane või lillakaspunane. Korvõisikud asuvad rohkearvuliselt suures pöörisjas või kobarjas liitõisikus. Õitseb juulis ja augustis. Tuultolmleja.
Vili	Madalalt ja ebaühtlaselt soonilised tume-hallikaspruunid seemnised, mille pikkus on kuni 1 (1,5) mm.
Leht	Sügavalt lõhestunud, pealt läikivad tumerohelised, alt hallikasviltjad lihtlehed kuni kolmelisulgjaguse labaga. Alumised varrelehed pikarootsulised, ülemised lehed sageli rootsutud. Lehehõlmad ahenevad pikkamööda ogateravaks tipuks. Leheserv on terve või ebakorrapäraselt saagjas, sageli allapoole rullunud. Lehe pikkus (3) 5-10 (12) cm ja laius (1,8) 3-6 (10) cm. Lehehõlmade laius kuni 1,2 (1,8) cm.
Vars	Varred on püstised või alusel tõusvad, tugevad, harunenud ja kaetud viltjate karvadega, varre tipmised osad tihedama karvastusega, alumises osas puituvad. Värvuselt sageli lillakaspunased.
Maa-alune osa	Taimel on tugev rohketest juurtest koosnev narmasjuurestik, mis saab alguse lühikesest jämedast harunenud ja puitunud risoomist. Moodustab ka pinnalähedasi lühikesi risoomivõsundeid.
Paljunemine	Paljuneb peamiselt seemnetega, vähemal määral ka vegetatiivselt risoomivõsunditega.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis, Väike-Aasia põhjaosas ning Põhja-Ameerikas, tulnukana Lõuna-Ameerikas. Eestis kõikjal sage.
Kasvukoht	Kasvab peamiselt inimasustuse läheduses, linnades majahoovidel, maal taluõuedes, teeservadel, müüripragudes, varemetes, prahipaikadel, ka põllul umbrohuna, vahel lagedamal pärisniidul ja rannavallidel, rannaniitudel.
Koht ökosüsteemis	Pioneerliigina hõlvab taimestumata alasid.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Võib muutuda tülikaks raskesti väljajuuritavaks põlluumbrohuks. Sisaldab eeterlikku õli, mistõttu on kasutatud rahvameditsiinis. Laiemalt tuntud langetõve ravimina. Kuivatatud ja peenestatud õisikuid on kasutatud ka maitseainena lihatoitudes, noori lehti keedetult toiduks nagu köögivilja. Taime tolmuterad põhjustavad ülitundlikel inimestel sageli allergilisi reaktsioone. Puju õietolmu leidub õhus peamiselt juuli lõpul ja augustis, aga ka septembris.
Sarnased taimed	Hariliku puju nagu kõigi Eestis kasvavate pujuliikide määramisel on kõige olulisem vaadata lehti, oluline on lehe kuju, värvus ja lõhestumine. Hariliku puju leht sarnaneb kõige enam koirohu (kes samuti kuulub pujude hulka) lehele. Hariliku puju leht on alt ja pealt erinevat värvi. Koirohu leht on mõlemalt poolt valge siidise karvastusega.