Laialehine hundinui
(Typha latifolia)
hundikurikas, hunditubin, purikas, soetõlv, laos, tainad, soomõõk, turunui

Hundinuia suured tumepruunid tõlvikud teevad hundinuiast nii omanäolise taime, et teda ei saa kellegagi segi ajada. Kaugelt vaadates paistavad tõlvikud mustad ja sellisena neid harilikult ka kujutatakse, tegelikult on need pigem tumepruunid. Eestis on kaht liiki hundinuiasid: ahtalehine hundinui on kitsamate lehtedega (lehed kuni 1 cm laiad) ja peenema “nuiaga” kui tavalisem laialehine hundinui. Miks on taimel selline nimi, hundinui? Eks nimigi ole tekkinud õisikust. Öeldakse, et tõlvik on hundikarva, see tähendab mustjaspruun. Ja nui? See peaks tõlvikut vaadates kohe selge olema.

Mustjaspruun “nui” on ainult üks osa hundinuia õisikust. Hundinuial on kahesuguseid õisi: emasõied ja isasõied. Rohked emasõied teevadki selle paksu “nuia”, mida botaanikud nimetavad tõlvikuks. Isasõied asuvad emasõitest kõrgemal ja moodustavad ka nuiataolise õisiku kuid hoopis peenema ja heledama. Isasõitest koosnev õisiku osa on hoopis vähem tähelepandav ja sellest tavaliselt juttu ei tehta. Pealegi närbub see kiiresti pärast õitsemist. Õisiku emasosa püsib seevastu vahel kuni järgmise kevadeni. Laialehisel hundinuial puutuvad õisiku isas- ja emasosa omavahel kokku, ahtalehisel hundinuial on nende vahel 3-5 cm pikkune vars.

Ühes hundinuia õisikus on meeletul hulgal õisi. Hundinuia õitele on iseloomulik õiekattelehtede puudumine. Selle asemel on nii emas- kui ka isasõites karvakeste ring. Õitsemise ajal see lihtsalt kaitseb emakat ja tolmukaid, kuid seemnete valmimisel aitab viimastel tuule käes kaugustesse lennata. Ühes hundinuia tõlvikus võib valmida aga üle miljoni seemne. See on nii suur arv, et seda ei suuda hästi ettegi kujutada. Samas on hundinuia seemned imepisikesed. Nii on näiteks ühes grammis üle üheteistkümne tuhande seemne.

Seemned pole ainsad hundinuia levimise vahendid. Kevadel võib järvede ja jõgede kallastel leida suuri jämedaid armilisi varsi. Need on hundinuiade risoomid. Ka igast tema risoomitükist võib kasvada uus taim. Ühestainsast risoomist kasvab tavaliselt kümme kuni kakskümmend õitsvat vart. Need on tegelikult kõik ühe taime osad. Arvutage kokku, kui palju järglasi võib ühel hundinuiataimel olla!

Hundinui on inimesele ka mitmeti kasulik. Kõigepealt on ta loomulikult veekogude ehteks. Kuid tema pikkadest painduvatest lehtedest võib punuda mitmesuguseid matte, korve ja nööre. Lehtede kiududest saaks valmistada isegi riiet kottide tegemiseks. Hundinuia mitme sentimeetri jämedused risoomid sisaldavad aga rikkalikult sama toitainet, mida kartulid ja teraviljadki: tärklist. Nii on hundinuia risoome mitmel pool ka toiduks kasutatud. Seemneid ehk "vatti" on kasutatud pehme padjatäitena.