Eestikeelne nimi	laialehine hundinui
Ladinakeelne nimi	Typha latifolia L.
Rahvapärased nimed	hundikurikas, hunditubin, purikas, soetõlv, laos, tainad, soomõõk, turunui
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda hundinuialised, perekonda hundinui.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 1-1,5 (2) m. Kasvab sageli alumise osaga vees.
Õis	Õied on ühesugulised, õiekattelehtedeta, nende asemel on karvaring. Õied moodustavad tiheda rulja tõlviku, milles on väga palju õisi. Õisik jaotub kaheks osaks, ülemine on peenem, isasõitega, alumine jämedam emasõitega. Isasosa on 10-20 cm pikkune, puutub tavaliselt emasosaga kokku, värvuselt on helepruun. Emasosa on kuni 25 cm pikk ja umbes 2,5 (kuni 4) cm läbimõõdus, sametjas, värvuselt tumepruun. Isasosa kuivab pärast õitsemist, emasosa säilib enam-vähem muutumatuna kuni viljade levimiseni, mil ta laguneb. Õitseb peamiselt juunis ja juulis, kuid vahel ka augustis. Tuultolmleja.
Vili	Viljaks on väikese nokaga pähklike. Emasõite alusel olevad karvad püsivad ka viljumisel ja soodustavad viljade levimist tuule abil. Seemned on väga väikesed.
Leht	1-2 (3) cm laiad ja väga pikad (kuni 2 m), sageli õisikust üleulatuvad, sinakasrohelised.
Vars	Vars on püstine, jäme ja tugev.
Maa-alune osa	Risoom on tugev, pikk, roomav, rohkete armidega ja tugevate lisajuurtega. Risoomitükkidest võivad kasvada uued taimed.
Paljunemine	Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomitükkidega.
Levik ja ohtrus	Kosmopoliit, kes on levinud enam või vähem kõigis maakera piirkondades peale Arktika ja Antarktika, suhteliselt harva leidub ka Kagu- ja Lõuna-Aasias ning Lõuna-Ameerikas.
Kasvukoht	Kasvab mageveekogude soostunud kaldaosas, tiikides, roostikes, kraavides ja turbaaukudes, madalsoodes. Taime alumine osa on sageli vees.
Koht ökosüsteemis	On sageli mageveekogude kaldavööndi roostiku moodustajaks koos pillirooga.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Jäme risoom on tärkliserikas ja teda kasutataksegi tärklise saamiseks, mõnel pool ka toiduks (näiteks Hiinas) küpsetatult või jahuna. Taime pikkadest painduvatest lehtedest saab valmistada punutisi: korve, matte, samuti nööri ja jämedat kangast. Sobib ka siloks loomadele ja kartongi tooraineks. Seemneid on kasutatud ka patjade täiteks. Dekoratiivne, sobib tiikide ja basseinide kallaste haljastamiseks.
Sarnased taimed	Ära kunagi kiirusta hundinuia kasvukohta, et kindlaks teha, kas tegemist on laialehise või ahtalehise hundinuiaga. Kui taimed kasvavadki justnagu enam vähem kuival maal, siis on see peaaegu alati petlik - hundinuiad kasvavad seal, kust kuiva kummikuga reeglina tulema ei pääse, sageli pehmetel õõtsikutel ja teistes “põhjatutes” kohtades. Hundinuiade lähimad sugulased eesti looduses on jõgitakjad, kes on samuti tähelepanuväärselt omapärase väljanägemisega kaldaääre taimed.