Eestikeelne nimi | harilik imikas | |
Ladinakeelne nimi | Anchusa officinalis L. | |
Rahvapärased nimed | härjakeel, karu-ohtjad, villirohi, mesilill | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda karelehelised, perekonda imikas. | |
Eluvorm | Kahe- või mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 0,3-1 m. | |
Õis | Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Nii kroon kui tupp liitlehised. Tupp karvane, lõhestunud üle poole oma pikkusest hõlmadeks. Kroon tupest veidi pikema putkega, noorelt karmiinpunane, hiljem tumesinine või lilla, harva ka valge, sametine. Neelus on valged soomused. Krooni läbimõõt kuni 1 cm. Õied asuvad lehistunud rohkeõielistes õisikutes, peaaegu istuvad. Õitseb juunis ja juulis. Putuktolmleja. | |
Vili | Kühmuline ja peenelt krobeline munajas pähklike. Värvuselt helepruun, pikkus 3-4 mm. Kinnitumispinnal tugev ringikujuline vall. | |
Leht | Karedate karvadega kaetud, hambulise servaga, piklikud, lühidalt teritunud tipuga lihtlehed. Asetsevad varrel spiraalselt, alumised lühikese rootsuga, ülemised istuvad ja pooleldi varreümbrised. Lehtede pikkus kuni 10 cm, laius kuni 1,5 (2) cm. | |
Vars | Varred juurekaela läheduses harunenud, kõrgemal enamasti ei harune, kandilised, tihedalt karvased. | |
Maa-alune osa | Risoom on ülemises osas harunenud. Taimel on ka tugev sammasjuurestik. | |
Paljunemine | Paljuneb peamiselt seemnetega, aga ka vegetatiivselt risoomi abil. | |
Levik ja ohtrus | Levinud laialdaselt Euroopas, mujal kohati (Väike-Aasias). Eestis sage. | |
Kasvukoht | Kasvab teeservadel, jäätmaadel, karjäärides, põlluservades, kuivadel nõlvadel, ka aruniitudel. Eelistab kuivemat ja kergemat mulda. | |
Koht ökosüsteemis | Tolmeldavad putukad saavad nektarit. | |
Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. | |
Kasutamine | Noori lehti on tarvitatud salatina. Ravimtaim, on kasutatud jahutava ning pehmendava kompressina ja soolte töö reguleerijana. Ravimitööstuses on juurtest ja vartest toodetud antiseptilise toimega valget pulbrit. Juured (eriti nende koor) sisaldavad punast värvainet. Õitest on toodetud kollast värvi. Taim on mürgine, mistõttu pole kasutamine seespidiselt soovitatav. Toimib närvimürgina. Imikas on ka hea meetaim. Dekoratiivsete tumedate õite ja omapärase lehestiku tõttu sobib kuivemate alade haljastamiseks. | |
Imikaga on
pisut sarnased mitmed kareleheliste sugukonda kuuluvad taimed.
Kõigil neil on iseloomulikud peene liivapaberi karedusega
lehed. Karelehelistest tuntuimad on lõosilmad ehk meelespead,
imikale sarnasemad on võib-olla suuremat kasvu karu- ja
ussikeel, ka varemerohud. Karukeelel on imikaga võrreldes on
aga veelgi karedamad lehed ja varred ning õied on helesinised,
mitte kunagi tumedad. Ka ussikeel on veidi sarnane, ent
taimede väliskuju on erinev: ussikeele õied on püstistes
kobarjates õisikutes. |