Eestikeelne nimi	harilik jalakas
Ladinakeelne nimi	Ulmus glabra Huds.
Rahvapärased nimed	jalak, jallai, jalapuu, raid
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda jalakalised, perekonda jalakas.
Eluvorm	Mitmeaastane heitlehine ühekojaline lehtpuu. Kasvab 25-30 (harva 40) m kõrguseks, kuni 300 aasta vanuseks.
Õis	Õied kahesugulised, oksal tiheda kimbuna, lühiraolised (rao pikkus kuni 1,2 cm). Õiekate lehterjas, sümmeetriline, viie või kuue tipmega, pruunikas. Õitseb enne lehtimist, aprillis või mai algul. Putuktolmleja.
Vili	Pähklike, mis on ümbritsetud suure tiivaga. Ovaalne, karvadeta, läbimõõt 2-2,5 cm. Kinnitub oksale lühikese rao abil. Valmivad juba juunis ja kohe ka varisevad. Viljakandvus algab varakult ja on peaaegu iga-aastane. Viljad levivad tuule abil.
Leht	Veidi ebasümmeetrilised, ovaalsed või äraspidimunajad laikiilja alusega suured sulgroodsed lehed. Pikkus 8-17 cm, laius 5-8 (12) cm. Pealt tumerohelised ja karedakarvalised, alt heledamad, vähemkarvased. Lehe serv teravalt kahelisaagjas. Paljud külgrood harunevad leheserva läheduses. Noored lehed tipul sageli kolmehõlmalised. Lehed kinnituvad oksale vahelduvalt, kuid asetsevad nii, et päikesevalguse püüdmine oleks maksimaalne (varjates teiste lehtede eest vähem valgust).
Vars	Tüvi silinderjas, noorelt tumepruun, vanemas eas hallikasmusta sügavavaolise korbaga. Noored võrsed looklevad, jämedad, mustjaspruunid, tihedalt tumedate karvadega kaetud. Tüve läbimõõt kuni 1,75 m.
Maa-alune osa	Juurestik hästi arenenud.
Paljunemine	Peamiselt seemnetega. Uueneb hästi ka vegetatiivselt kännuvõsudest.
Levik ja ohtrus	Esineb peaaegu kogu Euroopas ja ka Väike-Aasias. Eestis looduses hajusalt, haljastuses tavaline.
Kasvukoht	Peamiselt salulehtmetsas, harvem okaspuu-lehtpuu segametsades, lammimetsas, lamminiidul. Täiesti külmakindel. Varjutaluv, mistõttu kasvab sageli hästi alumises puurindes. Mullastiku suhtes nõudlik, vajab viljakat huumusrikast värsket liivsavimulda. Talub hästi linnatingimusi.
Koht ökosüsteemis	Õitest saavad putukad nektarit ja õietolmu. Sageli põhjustab puude hukkumist seenhaigus jalakasurm.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Paljud varasemad leiukohad on üles haritud.
Kasutamine	Puit väga väärtuslik: kõva, raske, sitke, hästi töödeldav. Kasutatakse mööblitööstuses, masinaosadeks jne., kuid jalaka vähese leviku tõttu on raskesti kättesaadav. Kasvatatakse sageli pargipuuna, esineb mitmeid dekoratiivvorme. Ka tavalisel vormil on kaunis lehestik, mis sügisel muutub kuldkollaseks. Talub hästi kärpimist. Koort on kasutatud punumistöödel. Hea meetaim. Vilju on kasutatud toiduainena, lehti loomasöödana. Ravimtaim, lehtedest saab keeta teed, mis aitab limaskesti kootada, leevendab kõhulahtisust.