Kalmus
(Acorus calamus)
kalm, kalpus, sooingver, valumõõk, tütrejuur, isujuur

Kalmus on huvitav suurekasvuline veekogude kaldataim, kes sageli moodustab suuri tihnikuid, peaaegu “kalmuseroostikke”. Tema lehed on mõõkjad, tavaliselt umbes meetri kõrgused, kuid vahel ulatuvad täiskasvanule ka rinnuni. Kalmus eelistab mudase põhjaga veekogusid. Madalamad veekogud võivad teda vahel päris täis kasvada, sügavamates jääb kalmus aga ikkagi kaldataimeks.

Tavaliselt näeme vaid kalmuse lehti, sest õied on vähe silmatorkavad ja igal aastal kalmus ei õitsegi. Õied on väga väikesed, kuid need on koondunud suureks piklikuks tõlvikuks. Kalmuseõisiku alus on munakujuline, tipu suunas tema läbimõõt aga järjest väheneb. Esmapilgul näib, nagu kasvaks kalmuse tõlvik välja varre küljelt, tegelikult on see varre tipul. Valemulje jääb seepärast, et tõlviku alusel on mitmekümne sentimeetri pikkune kandeleht, mis näib varre pikendusena.

Kalmuse kodumaaks on Kesk-Aasia ja India vesised alad. Tänapäeval näeme teda kasvamas väga paljudest maailma piirkondadest. Põhjuseks on kalmuse head raviomadused. Nii toodi ta näiteks Euroopasse XVI sajandil. Veel kaua peale kalmuse Euroopasse jõudmist hinnati ravimina kõrgemalt Indiast pärit juurikaid. Nimelt juurikaid kalmusel ravimina kasutatakse. Botaanikud nimetavad neid maa-alusteks varteks ehk risoomideks. Kalmusele on iseloomulik tugev meeldiv lõhn. Lõhna tõttu kasutatakse kalmust ka lõhnaõlide, maiustuste ja alkohoolsete jookide valmistamisel.

Ravimiks kogutakse kalmuse risoome sügisel või kevadel. Siis on neis toimeaineid kõige rohkem. Juurtest ja lehtedest puhastatud risoomid pestakse ja pannakse paariks päevaks nõrguma. Pärast need kuivatatakse varjulises tuuletõmbusega kohas 30-35 °C juures. Kuivatada tuleb seni, kuni risoomitükid hakkavad painutades murduma. Värskelt võivad risoomid mürgistusi tekitada, ehkki need on maitsvad ja meeldivalt lõhnavad.

Ravimina on kalmus tuntud eelkõige kui seedimise soodustaja ja parandaja. Ta on ka suurepärane isu tekitaja. Kuna kalmusel on tugev baktereid hävitav toime, siis kasutati teda keskajal isegi katku vastu. Kalmuse tugev lõhn peletab kirbud. Seetõttu on nii kalmuse lehti kui risoome pandud riidekappidesse ja magamisasjade juurde.

Kalmuse risoom on eluliselt vajalik ka taimele endale ja seda eelkõige Eesti põhjamaistest tingimustes. Kuna kalmuse kodumaa on kaugel lõunas, siis ei valmi tal meie tingimustes seemned mitte kunagi. Tavaliselt ei hakka kalmuse viljad isegi mitte moodustuma. Nii on kalmuse ainsaks levimisvahendiks risoom - igast väikesest vees ujuvast risoomitükist võib kasvada uus taim.