Eestikeelne nimi	harilik kalmus
Ladinakeelne nimi	Acorus calamus L.
Rahvapärased nimed	kalm, kalpus, sooingver, valumõõk, tütrejuur, isujuur
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda võhalised, perekonda kalmus.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 0,6-1,6 m. Kogu taim on tugeva meeldiva lõhnaga.
Õis	Taimel on lihtsa õiekattega mõlemasugulised õied. Õiekattelehed on rohekaskollased, kilejad. Õied moodustavad väga tiheda rulja tipu suunas aheneva tõlviku. Tõlviku pikkus on 5-8 cm ja läbimõõt 7-11 mm. Õisiku alusel on väga pikk (40-85 cm) kandeleht, mis näib varre pikendusena. Õitseb juunis ja juulis, kuid mitte igal aastal.
Vili	Viljaks on mõneseemneline kuiv mari. Eesti tingimustes viljad ei arene.
Leht	Kõik lehed on juurmised, mõõkjad, tiheda kimbuna, rootsutud. Lehe laius on 1-1,5 cm. Keskrood on tugev, serv sageli laineline. Alusel on need sageli punakad, muidu kollakasrohelised.
Vars	Maapealne vars on lapik, ühel küljel tugeva pikiribiga, vastasküljel vaoga.
Maa-alune osa	Risoom on pikk, horisontaalselt ülemises mullakihis roomav, suhteliselt jäme (1-2 cm), tumedalt värvunud (pruunikas või rohekas). Risoomile kinnituvad rohked pikad lisajuured.
Paljunemine	Meie tingimustes paljuneb ainult vegetatiivselt risoomi tükkide abil, soojemas kliimas ka seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu Euroopas, kohati ka Kaukaasias, Siberi lõunarajoonides, Kaug-Idas, subtroopilises Aasias ja Põhja-Ameerikas. Põline kodumaa on siiski vaid Kesk-Aasia ja India. Eestis sage, kohati esineb massiliselt, eriti tavaline Lõuna-Eestis.
Kasvukoht	Kasvab mageveekogude mudases kaldaosas ja madalates veekogudes, ka mererannikul lompides.
Koht ökosüsteemis	Võõrliik. Taim on toiduks mõningatele taimtoidulistele loomadele, eelkõige põtradele. Viljad on toiduks mitmetele lindudele, kes aitavad neid süües ka seemnetel levida (Eesti kliimatingimustel seemned ei valmi).
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Vana ravimtaim. Risoom sisaldab rikkalikult eeterlikku õli (tugeva baktereid hävitava toimega) ja tärklist. Risoomi kasutab ravimitööstus, mis valmistab temast arstimeid seedehäirete ning mitmete närvi- ja sisehaiguste raviks. Varem näriti risoomi gripi ja katku ajal. Kasutatakse ka veterinaarias, peamiselt loomade seedehäirete korral. Nii risoome kui ka lehti kasutatakse kirpude peletamiseks. Meeldiva lõhna tõttu kasutatakse risoomi parfümeeria-, kondiitri-, likööri- ja veinitööstuses. Risoomist toodetakse tärklist. Kaukaasias pargitakse kalmuse abil nahkasid. Taim on värskelt mürgine, kuivatamisel aga mürgisus kaob.
Sarnased taimed	Mitte õitsvaid kalmuseid võib segamini ajada mitmete teiste kaldavees kasvavate lihaka varre või lehtedega taimedega perekondadest luigelill, jõgitakjas ja võhumõõk - kõigist neist eristub kalmus äratuntavalt tugeva iseloomuliku lõhna järgi. Kalmuse lõhn püsib üle talve kevadeni ja kalmuse lehed on äratuntavad ka kulu sees.