Eestikeelne nimi	kahelehine käokeel
Ladinakeelne nimi	Platanthera bifolia (L. ) L. C. Rich.
Rahvapärased nimed	ööviiul, jumalakäsi, juudakäpad, nahkviiul, öökuninganna, ööneitsi
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda käpalised, perekonda käokeel.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 20-60 (90) cm.
Õis	Mõlemasugulised rõhtsalt hoiduvad raotud õied. Välimised õiekattelehed on valged, sisemised harilikult kollakasrohelised, huul rohekasvalge, kitsas, kuni 1,4 cm pikkune. Õitel on kuni 3,5 cm pikkune, valkjas, kollaka tipuga, veidi kõverdunud, rõhtsalt hoiduv kannus. Õied on koondunud hõredasse tähka. Õisiku pikkus 5-15 (22) cm ja läbimõõt 3-5 cm. Õisi on õisikus (7) 10-20 (30). Õite alusel on kollakasrohelised süstjad kandelehed. Õitel on tugev magus lõhn, mis on eriti hästi tuntav õhtul ja öösel. Õitseb juuni keskpaigast juuli lõpuni. Õis sisaldab nektarit, mis on kannuse tipu sees. Putuktolmleja.
Vili	Püstised 1,2-1,8 cm pikkused ruljad kuprad.
Leht	Taimel on harilikult kaks suurt varrelehte, mis asetsevad peaaegu vastakuti varre alumises osas. Kujult on need elliptilised kuni veidi äraspidi munajad. Suurte lehtede pikkus on (7) 10-20 (27) cm ja laius kuni 6,5 (9) cm, lehest kuni 7 cm on aegamööda rootsuks ahenenud. Varre ülaosas on 1-3 (5) palju väiksemat kõrglehetaolist lehte.
Vars	Vars on püstine, õõnes, veidi kandiline või sooniline. Värvuselt on ta kollakasroheline, alusel kahe pruuni lehetupega.
Maa-alune osa	Taimel on suhteliselt suured, piklikmunajad, tipul aegamööda nöörjaks muutuvad juuremugulad.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt nii Euroopa kui Aasia parasvöötmes, kuid ka Põhja-Aafrikas ja Väike-Aasias, Euroopas ulatub ka polaarjoonest põhja poole. Eestis esineb hajusalt kõikjal, kuid tavalisem on Lääne-Eestis.
Kasvukoht	Kasvab päris-, soo- ja looniitudel, hõredamates salumetsades, soostuvates metsades, soosaartel ja nii madal- kui siirdesoos.
Koht ökosüsteemis	Taime juuremugulad on meelistoiduks metssigadele. Tolmeldavad putukad saavad õitest nektarit. Tolmeldajateks on peamiselt pika imilondiga hämarikuliblikad.
Kaitse	III kategooria kaitsealune taim. Taime ohustavad tõsiselt metssead, kes tuhnivad üles tema mugulaid, kuid ka kasvukohtade võsastumine.
Kasutamine	Looduslike kasvukohtade väga armastatud kaunistaja.
Sarnased taimed	Õitsedes on rohekat ja kahelehist käokeelt väga lihtne eristada. Enne ja pärast õitsemist hoopis keerulisem. Ida-Eestis kasvab peamiselt kahelehine käokeel. Aga Lääne-Eestis kasvab mõlemaid käokeeli rohkem.