Eestikeelne nimi	harilik käopäkk
Ladinakeelne nimi	Lathraea squamaria L.
Rahvapärased nimed	lehmarohi, maarasvad, neiuking, härjahammas
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda soomukalised, perekonda käopäkk.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline parasiitne klorofüllita rohttaim. Taime kõrgus õitsemisel kuni 30 cm.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega kuni 1,7 cm pikkused longus õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp on neljatipmeline, kellukjas, roosakaslilla, näärmekarvane. Kroon on kahehuuleline, putkjas, ilma karvadeta. Krooni ülahuul on punakas ja alahuul valkjas. Sigimiku alusel on soomusekujuline nektaarium. Emakakael on pikk, ulatub kroonist välja. Õied moodustavad pika ühekülgse kobara, asetsevad kandelehtedeta raagudel, õite alusel on lillad kandesoomused. Kobara tipp on enamasti raagus. Õitseb aprilli lõpust juuni alguseni. Vahel jäävad õied maa alla ja seemnealgmeid viljastavad sama õie tolmuterad.
Vili	Tupega ühepikkune kupar. Seemneid on palju, nad on ümmargused, umbes 1 mm suurused. Seemnete värvus värskelt hallikas, hiljem tumenevad ja muutuvad pruunikaks.
Leht	Lehed on muundunud väikesteks lihakateks soomusteks, mis asetsevad varrel vahelduvalt.
Vars	Maapealne vars on jäme ja mahlakas, näärmekarvane, värvuselt punakas.
Maa-alune osa	Risoom on mahlakas, roosa, harunenud, tihedalt kaetud lühikeste laiade soomustega. Risoomiharude läbimõõt on kuni 1 cm. Risoom kinnitub peamiselt sarapuude või leppade juurtele ja ammutab viimastest toitaineid.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu Euroopas, kuid ka Väike- ja Kagu-Aasias ning Põhja-Aafrikas. Eestis esineb paiguti.
Kasvukoht	Kasvab seal, kus leidub peremeestaimi: sarapikes ja lepavõsades, eelkõige salumetsades.
Koht ökosüsteemis	Taim on täisparasiit ja ei saa kasvada ilma peremeestaime abita. Peremeestaimedeks on sagedamini sarapuu ja lepp (Euroopas lõunapool pöök).
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Ei oma majanduslikku tähtsust. Söödaväärtus on madal. Vanarahvas on kasutanud taime keedist “lehmade kiirelt sünnitama panemiseks”.
Sarnased taimed	Iseloomuliku lihaka üldkuju ja roosa värvi tõttu meenutab käopäka väljanägemine enam seent või looma kui taime. Lõuna-Euroopa metsades võib kohata ka teisi käopäka liike, kes võivad olla nii roosad kui näiteks kiiskavlillad.