Eestikeelne nimi	harilik käoraamat
Ladinakeelne nimi	Gymnadenia conopsea (L. ) R. Br.
Rahvapärased nimed	eesusepöial, kirikhein, nallernaat, taevataadikäekaats, tondikäpp
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda käpalised, perekonda käoraamat.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus (20) 30-50 (70) cm.
Õis	Mõlemasugulised, tugeva nelgilõhnaga, rõhtsalt hoiduvad raotud, kuni 1,3 cm läbimõõduga õied. Õite värvus varieerub punakasvioletsest kuni valkjani. Õiekattelehed on kuni 7 mm pikkused, huul kuni 9 mm laiune. Õiel on sirpjalt kõverdunud kuni 1,7 cm pikkune niitjas kannus ja õie alusel teritunud tipuga kandeleht. Õied on koondunud tihedasse (6) 10-14 (17) cm pikkusesse ruljasse tähkõisikusse. Õisiku läbimõõt on kuni 3 cm. Õitseb juuni teisest poolest kuni augusti alguseni. Putuktolmleja. Õites leidub nektarit.
Vili	Ovaalne püstine kupar, umbes 1 cm pikkune ja kuni 0,5 cm laiune.
Leht	Varre alumises osas on 3-5 (6) suuremat, alusel renjat lehte. Nad on rööproodsed, 12-25 (29) cm pikkuse ja 0,6-1,2 (2) cm laiuse labaga. Varre ülemises osas on 2-5 (6) väikest vastu vart hoiduvat süstjat lehte.
Vars	Püstine, ümar, jäik, ülaosas vahel veidi lillakalt värvunud. Varre alusel on 2-3 pruunikat labata lehetuppe.
Maa-alune osa	Taimel on sügavalt sõrmjalt lõhestunud juuremugul, mis igal aastal uueneb. Vana on tume ja kortsuline, noor hele ja sile. Need asetsevad mullas kõrvuti.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega. Seemnest kasvav taim hakkab õitsema umbes 5 aastaga.
Levik ja ohtrus	Levinud kogu Euroopas, kuid laialdaselt ka Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, kohati ka mujal Aasias (Väike-Aasias, Iraanis, Hiinas, Jaapanis, Koreas). Eestis esineb paiguti, Lääne- ja Põhja-Eestis küllaltki tavaline.
Kasvukoht	Kasvab liigirikastel päris- ja looniitudel, puisniitudel. Eelistab niisket kuni soostunud pinnast. Vahel leidub ka segametsade sihtidel (salu-, lodu- ja soometsas), siirde- ja madalsoos, soisel rabaserval, lamminiidul.
Koht ökosüsteemis	Tolmeldavad putukad saavad õitest nektarit. Tolmeldajateks on ka mesilased ja kimalased, liblikad. Taim kasvab sageli väga liigirikastel niitudel ja puisniitudel koos arvukate teiste taimeliikidega. Metssead toituvad juuremugulatest.
Kaitse	III kategooria kaitsealune taim. Taime ohustab eelkõige liigne korjamine lõikelilleks või väljakaevamine istutusmaterjaliks, samuti metssigade tegevus ning looduslike niitude võsastumine või kuivendamine.
Kasutamine	Ei oma praktilist väärtust peale kauni välimuse, on kaitse all (III kategooria).
Sarnased taimed	Kõigi mitte õitsevate orhideede määramine vajab päris suurt kogemust ega olegi alati võimalik. Õitsevad taimed on enamasti kergesti äratuntavad. Hariliku käoraamatu õis on mõnevõrra sarnane püramiid-koerakäpale, aga oluliselt enam lõhnavale käoraamatule. Harilikul käoraamatul on eristatud mitmeid alamliike. Nende tundmine on aga juba õige peen teadus, sest eristuda võivad alamliigid näiteks lõhna intensiivsuse järgi!