Kärbesõis
(Ophrys insectifera)
kärpselill, kärbsejuur, kärblase juur

Eestis pole veidrama õiega lille kui kärbesõis. Kärbesõie õied on nimelt kärbse välimusega. Taime õitel on punakaspruunid heledama tipuga seljale kokkupandud “tiivad”, samuti tumepruunid “jalad” ja peenikesed “tundlad”. Ei puudu ka suur “pea” koos “silmadega”. “Pea” on tegelikult emakas, “silmad” on tolmukad ja teised “kehaosad” on tegelikult õiekattelehed. Miks on taimel sellised imelikud õied? Miks on ta õied putuka välimusega?

Alles XX sajandi algul tuli üks prantsuse teadlane mõttele, mis hiljem kinnitust leidis. Ta pakkus välja, et selline õis võib tekitada putukates sugulist erutust ja need seepeale kohale meelitada. Kui algul tundus selline mõte harjumatu, siis ajapikku saadi ideele kinnitust juurde. Avastati, et kärbesõie õitel on samasugune lõhn, mis mõnede putukate suguküpsetel emasloomadel. Tuli välja, et kärbesõie külalisteks on liivakäike kaevavad kaevurherilased. Nad lendavad lõhna peale kohale ja kuna õis on emasloomaga väga sarnane, asuvad sellega paarituma. Enne kui isasputukas mõistab, et teda on petetud, on ta õietolmuga koos ja teistelt õitelt kaasa toodud õietolmu poetanud emakale ehk “putuka pähe”. On välja selgitatud, et kärbesõis eritab meelitavaid aineid veel rohkem kui putuka emasloomad ise. Edukast tolmlemisest annab tunnistust kärbesõie hea viljumine. Igal aastal valmib kärbesõie kupardes palju imepisikesi seemneid.

Kui omapärane õisik välja arvata, siis on kärbesõis küllalt sarnane meie teiste käpalistega. Mullas on tal väike juuremugul, mis on maiuspalaks metssigadele. Nii võime mõnikord kohata pilti, kus kärbesõied on kümnete kaupa üles tuhnitud ja mugulad ära söödud. Kuna kärbesõis on lubjalembene liik, siis tasub teda otsida lubjarikastelt muldadelt. Nii kasvabki ta peamiselt Loode-Eestis ja läänesaartel, teda leiab loopealsetelt, aruniitudelt ja soostuvatelt niitudelt. Paljudes Eesti piirkondades puudub kärbesõis täiesti. Kõik Eestis kasvavad orhideed on kaitse all, kärbesõis kuulub II kaitsekategooriasse, seega on keelatud tema noppimine ning tema ilu peab jälgima teda kasvama jättes.