Eestikeelne nimi	kärbesõis
Ladinakeelne nimi	Ophrys insectifera L.
Rahvapärased nimed	kärpselill, kärbsejuur, kärblase juur
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda käpalised, perekonda putukõis.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus (12) 18-35 (50) cm.
Õis	Mõlemasugulised kärbse välimusega väga lühiraolised nõrgalt lõhnavad õied. Välimised õiekattelehed on helerohelised, kuni 8,5 mm pikkused. Sisemised õiekattelehed on punakaspruunid, sametjad, kuni 5 mm pikkused. Huul on suur, lame, kolmehõlmaline, sametjas, värvuselt punakaspruun, servadel heledam, keskel kahe sageli kokkusulava valkja või sinaka laiguga. Õie ülaosas on suur heledamate täppidega tume moodustis – emakaga kokkukasvanud tolmukad. Õied on koondunud pikka (5-20 cm) hõredasse ühekülgsesse õisikusse. Ühel varrel võib olla kuni 14 õit. Õite alusel on pikad süstjad kandelehed. Õitseb juunis ja juulis. Putuktolmleja.
Vili	Püstised ovaalsed kuni 1,8 cm pikkused kuprad, valmivad alates juulist.
Leht	Varre alumises osas on 2-4 kitsast teravatipulist kaarroodset sinakasrohelist lihtlehte. Lehe pikkus on 4,5-10 (12) cm ja laius kuni 2 (2,3) cm, asuvad tupjalt ümber varre. Varre ülaosas on 1-2 väikest teravatipulist suures osas tupjalt vart ümbritsevat lehte.
Vars	Vars on püstine, värvuselt kollakasroheline, alusel 1-2 labata lehetupega.
Maa-alune osa	Taimel on ümar või veidi piklik tömbi alusega juuremugul, mille läbimõõt on umbes 0,5 cm.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud suhteliselt kitsalt Ida-, Kesk- ja Lääne-Euroopas. Eestis esineb paiguti, enamasti läänesaartel ja mandri loodeosas, vähem ka Lääne- ja Põhja-Eestis, Võrtsjärvest idas, mujal väga haruldane või puudub. Liik on Eestis oma levila põhjapiiril.
Kasvukoht	Kasvab päris- ja looniitudel, puisniitudel, madalsoodes, hõredamates loometsades, kadastikes. Eelistab niiskemaid kasvukohti, kuid vahel kasvab ka päris kuivadel loodudel. Taime levikut piiravaks teguriks on lubjalembesus.
Koht ökosüsteemis	Juuremugulaid tuhnivad välja ja söövad metssead. Tolmeldajateks on isased kaevurherilased, kes meelitatakse kohale nende emasloomadele omaste lõhnadega – nad tulevad paarituma.
Kaitse	II kategooria kaitsealune taim. Taime ohustab noppimine. Metssead armastavad kärbesõie juuremugulaid välja tuhnida ja süüa. Kärbesõis hävib ka niiskusreziimi muutmisel, näiteks kuivendustööde tagajärjel, niitude kinnikasvamisel.
Kasutamine	Ilus niidulill, kuid tema ilu tuleb nautida looduses taimi kaasa noppimata.
Sarnased taimed	Kärbesõiega samasse taimeperekonda kuulub üle saja liigi, kellest paljud annavad omavahel hübriide ja kelle määramine võib päris keeruline olla. Eriti palju taolisi liike kasvab Vahemere ümbruses. Eestis on selle taimeperekonnaga lihtne: ainult üks liik, kärbesõis, kes on väga omanäolise õiega ja kergesti määratav. Selleks tuleb taim muidugi niidult üles leida! Viimane pole alati kerge ülesannne, sest õisikud kipuvad rohus kergesti märkamatuks jääma.