Eestikeelne nimi	harilik karukeel
Ladinakeelne nimi	Anchusa arvensis (L.) Bieb.
Rahvapärased nimed	kahro ohtja, põld-imikas, setukõlin, veikene härjakeel
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda karelehelised, perekonda imikas.
Eluvorm	Üheaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 10-60 cm.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp peaaegu aluseni lõhestunud piklikeks hõlmadeks. Kroon taevassinine, väike (umbes 4-6 mm), neelus on valged karvased soomused. Krooni putk on kõverdunud. Õied asuvad lühikestel raagudel tipmistes õisikutes. Õitseb maist augustini. Putuktolmleja.
Vili	Munajas, ebasümmeetriline, võrkroodne, peenelt krobeline, helepruun pähklike. Kinnitumiskohal on tugev ringikujuline vall.
Leht	Suhteliselt kitsad enam-vähem süstjad karedakarvalised lihtlehed, lehe tipp lühidalt teritunud või ümar, leheserv hambuline, veidi lainjas. Alumised lehed ahenevad rootsuks, ülemised on istuvad. Pikkus kuni 15 cm ja laius 1-3 (harva kuni 10) cm, varre tipu suunas lehtede mõõtmed vähenevad. Asetsevad varrel vahelduvalt.
Vars	Varred on püstised, väheharunevad või vahel päris lihtsad, kaetud tugevate karedate harali eri pikkusega karvadega.
Maa-alune osa	Keskmiselt arenenud sammasjuurestik.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud Kesk-, Lõuna- ja Ida-Euroopas, Skandinaavias. Sageli levib umbrohuna koos kultuurtaimede seemnetega. Eestis kõikjal tavaline.
Kasvukoht	Peamiselt põldudel ja aedades umbrohuna, ka teeservadel ja jäätmaadel. Eelistab liivakat lubjavaest pinnast.
Koht ökosüsteemis	Tolmeldavatele putukatele meeallikaks.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Noori lehti võib tarvitada salatina. Meetaim, ehkki õite vähesuse tõttu ei oma suuremat tähtsust.
Sarnased taimed	Ennekõike on karukeel sarnane imikale, kes on suurem, tugevam, tumedamate õitega ja mitmeaastane. Mõnevõrra sarnased on karukeelele mitmed kareleheliste sugukonda kuuluvad taimed (kus tuntuimad on lõosilmad ehk meelespead), kelle kõigi lehed on katsudes iseloomulikult karedad.