Eestikeelne nimi | harilik karukeel |
![]() |
Ladinakeelne nimi | Anchusa arvensis (L.) Bieb. | |
Rahvapärased nimed | kahro ohtja, põld-imikas, setukõlin, veikene härjakeel | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda karelehelised, perekonda imikas. | |
Eluvorm | Üheaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 10-60 cm. | |
Õis | Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp peaaegu aluseni lõhestunud piklikeks hõlmadeks. Kroon taevassinine, väike (umbes 4-6 mm), neelus on valged karvased soomused. Krooni putk on kõverdunud. Õied asuvad lühikestel raagudel tipmistes õisikutes. Õitseb maist augustini. Putuktolmleja. | |
Vili | Munajas, ebasümmeetriline, võrkroodne, peenelt krobeline, helepruun pähklike. Kinnitumiskohal on tugev ringikujuline vall. | |
Leht | Suhteliselt kitsad enam-vähem süstjad karedakarvalised lihtlehed, lehe tipp lühidalt teritunud või ümar, leheserv hambuline, veidi lainjas. Alumised lehed ahenevad rootsuks, ülemised on istuvad. Pikkus kuni 15 cm ja laius 1-3 (harva kuni 10) cm, varre tipu suunas lehtede mõõtmed vähenevad. Asetsevad varrel vahelduvalt. | |
Vars | Varred on püstised, väheharunevad või vahel päris lihtsad, kaetud tugevate karedate harali eri pikkusega karvadega. | |
Maa-alune osa | Keskmiselt arenenud sammasjuurestik. | |
Paljunemine | Paljuneb seemnetega. | |
Levik ja ohtrus | Levinud Kesk-, Lõuna- ja Ida-Euroopas, Skandinaavias. Sageli levib umbrohuna koos kultuurtaimede seemnetega. Eestis kõikjal tavaline. | |
Kasvukoht | Peamiselt põldudel ja aedades umbrohuna, ka teeservadel ja jäätmaadel. Eelistab liivakat lubjavaest pinnast. | |
Koht ökosüsteemis | Tolmeldavatele putukatele meeallikaks. | |
Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. | |
Kasutamine | Noori lehti võib tarvitada salatina. Meetaim, ehkki õite vähesuse tõttu ei oma suuremat tähtsust. | |
Sarnased taimed | Ennekõike
on karukeel sarnane imikale, kes on suurem, tugevam,
tumedamate õitega ja mitmeaastane. Mõnevõrra sarnased on
karukeelele mitmed kareleheliste sugukonda kuuluvad taimed
(kus tuntuimad on lõosilmad ehk meelespead), kelle kõigi lehed
on katsudes iseloomulikult karedad. |