|
Eestikeelne nimi |
harilik karukeel |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Anchusa arvensis (L.) Bieb. |
|
Rahvapärased
nimed |
kahro ohtja, põld-imikas, setukõlin,
veikene härjakeel |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda karelehelised,
perekonda imikas. |
|
Eluvorm |
Üheaastane ühekojaline rohttaim.
Kõrgus 10-60 cm. |
|
Õis |
Mõlemasugulised kaheli õiekattega
õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp peaaegu aluseni
lõhestunud piklikeks hõlmadeks. Kroon taevassinine, väike
(umbes 4-6 mm), neelus on valged karvased soomused. Krooni
putk on kõverdunud. Õied asuvad lühikestel raagudel tipmistes
õisikutes. Õitseb maist augustini. Putuktolmleja. |
|
Vili |
Munajas, ebasümmeetriline,
võrkroodne, peenelt krobeline, helepruun pähklike.
Kinnitumiskohal on tugev ringikujuline vall. |
|
Leht |
Suhteliselt kitsad enam-vähem
süstjad karedakarvalised lihtlehed, lehe tipp lühidalt
teritunud või ümar, leheserv hambuline, veidi lainjas.
Alumised lehed ahenevad rootsuks, ülemised on istuvad. Pikkus
kuni 15 cm ja laius 1-3
(harva kuni 10) cm, varre tipu suunas lehtede mõõtmed
vähenevad. Asetsevad varrel vahelduvalt. |
|
Vars |
Varred on püstised, väheharunevad
või vahel päris lihtsad, kaetud tugevate karedate harali eri
pikkusega karvadega. |
|
Maa-alune osa |
Keskmiselt arenenud sammasjuurestik. |
|
Paljunemine |
Paljuneb seemnetega. |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud Kesk-, Lõuna- ja
Ida-Euroopas, Skandinaavias. Sageli levib umbrohuna
koos
kultuurtaimede seemnetega. Eestis kõikjal tavaline. |
|
Kasvukoht |
Peamiselt põldudel ja aedades
umbrohuna, ka teeservadel ja jäätmaadel. Eelistab liivakat
lubjavaest pinnast. |
|
Koht ökosüsteemis |
Tolmeldavatele putukatele
meeallikaks. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Noori lehti võib tarvitada salatina.
Meetaim, ehkki õite vähesuse tõttu ei oma suuremat tähtsust. |
| Sarnased taimed |
Ennekõike
on karukeel sarnane imikale, kes on suurem, tugevam,
tumedamate õitega ja mitmeaastane. Mõnevõrra sarnased on
karukeelele mitmed kareleheliste sugukonda kuuluvad taimed
(kus tuntuimad on lõosilmad ehk meelespead), kelle kõigi lehed
on katsudes iseloomulikult karedad.
|