Harilik karukeel
(Anchusa arvensis)
kahro ohtja, põld-imikas, setukõlin, veikene härjakeel

Karukeel on lähedalt sugulane imikale. Pikka aega on nad olnud vaid sugukonnakaaslased, kuid nüüd on botaanikud paigutanud karukeele ja imika tagasi ühte perekonda, Anchusa. Loomulikult pole aga mingit vajadust muuta seda taime nii hästi iseloomustavat eestikeelset nime. Algajal taimesõbral tasub alati meeles pidada, et taimede eestikeelsete nimede põhjal ei saa tingimata otsustada taimede kuulumise üle ühte või teise perekonda. Küll aga ladinakeelse, teadusliku nime järgi, mis koosneb alati kahest sõnast, millest esimene on perekonna-, teine eesnimi.

Karukeel on “karvane nagu karu keel” ja sealt ka tema eestikeelne nimi. Rahvapärane nimi kahro ohtja on seotud torkivate ohakate ehk ohtjatega. Viimane viitab sellele, et taim on lausa torkivalt kare. Karukeel on palju torkivam kui perekonnakaaslane imikas. Nii karukeele varred kui lehed on kaetud tugevate valkjate harali karvadega. Karvad on arvatavasti taimtoiduliste loomade peletamiseks ja nii õnnestub karukeelel pääseda ärasöömisest. Mitte alati, näiteks inimene tõmbab karukeele kui üheaastase umbrohu kerge vaevaga peenrast välja ja võib noori hapuka maitsega lehti ka salatina tarvitada.

Tugev karvasus ja karedus ei ole karukeele ainus erinevus imikast. Karukeel on väike üheaastane taim, imikas suurem ja mitmeaastane. Karukeele õied on väikesed ja taevassinised, imikal suuremad ja tumelillad. Nagu väiksema õisiku ja õite järgi arvata võib, ei ole karukeel võrreldes imikaga ka kuigi hea meetaim. Nii ongi: nektarit putkad küll saavad, kuid kogusaak ühelt taimelt on tagasihoidlik.

Karukeel kasvab eelkõige kuivematel liivastel põldudel, sagedamini Lõuna- ja Kesk-Eestis, kus muld ei ole liiga lubjarikas. Suve lõpul külvab ta oma seemned maha, et järgmisel aastal uuesti tärgata. Põllukultuuride seemnetega koos võib karukeel levida uutesse kasvukohtadesse, ühel taimel võib valmida mitusada kuni tuhandeid seemneid. Karukeel kuulub nähtavasti sellise strateegiaga taimede hulka, keda inimesed tavatsevad umbrohtudeks nimetada.