Eestikeelne nimi	harilik kesalill
Ladinakeelne nimi	Matricaria perforata Mérat (uuem sünonüüm Tripleurospermum inodorum (L.) Sch.-Bip)
Rahvapärased nimed	kanapasalill, kanapersed, ätses, krambirohi, valge roosihein
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda korvõielised, perekonda kesalill.
Eluvorm	Ühe- või kaheaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus (15) 25-65 (70) cm.
Õis	Õied moodustavad korvõisiku, mille läbimõõt on 1,5-4 (5) cm. Need asuvad enamasti üksikult varreharude tippudes. Õisikuraod on kuni 8 cm pikkused. Õisiku alusel esineb ka üldkatis. Õisikupõhi on puhetunud, säsikas. Korvõisiku serval asuvad valged keelõied ja keskel kollased putkõied. Keelõitel on (0,6) 0,8-1,5 (2) cm pikkune ja (1) 2-3 (6) mm laiune naast, mis asetseb ka vanematel õitel risti õisikuteljega. Õitseb juunist oktoobrini.
Vili	Põikikortsuline seemnis, mille sisemisel nõgusal küljel on kolm tugevat tahku, väliskülg on kumer. Seemnis umbes 2 mm pikk, tume- või mustjaspruun.
Leht	Üldkujult piklikud või kitsalt äraspidimunajad, kaheli- kuni kolmelisulgjagused rootsutud lihtlehed. Lehe pikkus (0,6) 3-6 (9) cm. Lehe hõlmad on niitjad, teritunud ogatipuga, umbes 0,5 mm laiused.
Vars	Püstine või harva tõusev, enamasti rohkesti harunenud, värvuselt kollakasroheline, vahel lillakaspunane.
Maa-alune osa	Juurestik koosneb küllaltki paljudest peenikestest narmasjatest juurtest.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk- ja Väike-Aasias, Kaug-Idas, sisse toodult Põhja-Ameerikas ja Ida-Aasias. Kogu Eestis sage.
Kasvukoht	Tavaliselt kasvab umbrohuna põldudel, eriti ristikus ja söötidel, samuti prahipaikadel, raudteedel ja aedades, harvem pärisniidul. Kasvab ka mererannal, rannaniitudel.
Koht ökosüsteemis	Mõned tolmeldavad putukad saavad õietolmu ja nektarit.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Korvõisikud sisaldavad eeterlikku õli, millest valmistatakse vahendit taimkahjurite tõrjeks. Rahvameditsiinis on kasutatud nahahaigus roosi ravimiseks.
Sarnased taimed	Niinimetatud karikakra õitega taimi kohtab Eestis neljas taimeperekonnas: kesalill, karikakar, härjasilm ja kummel - kes need endale selgeks teeb, on juba päris tubli botaanik.