Eestikeelne nimi | harilik kesalill | |
Ladinakeelne nimi |
Matricaria perforata Mérat
(uuem sünonüüm Tripleurospermum inodorum (L.)
Sch.-Bip) |
|
Rahvapärased nimed | kanapasalill, kanapersed, ätses, krambirohi, valge roosihein | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda korvõielised, perekonda kesalill. | |
Eluvorm | Ühe- või kaheaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus (15) 25-65 (70) cm. | |
Õis | Õied moodustavad korvõisiku, mille läbimõõt on 1,5-4 (5) cm. Need asuvad enamasti üksikult varreharude tippudes. Õisikuraod on kuni 8 cm pikkused. Õisiku alusel esineb ka üldkatis. Õisikupõhi on puhetunud, säsikas. Korvõisiku serval asuvad valged keelõied ja keskel kollased putkõied. Keelõitel on (0,6) 0,8-1,5 (2) cm pikkune ja (1) 2-3 (6) mm laiune naast, mis asetseb ka vanematel õitel risti õisikuteljega. Õitseb juunist oktoobrini. | |
Vili | Põikikortsuline seemnis, mille sisemisel nõgusal küljel on kolm tugevat tahku, väliskülg on kumer. Seemnis umbes 2 mm pikk, tume- või mustjaspruun. | |
Leht | Üldkujult piklikud või kitsalt äraspidimunajad, kaheli- kuni kolmelisulgjagused rootsutud lihtlehed. Lehe pikkus (0,6) 3-6 (9) cm. Lehe hõlmad on niitjad, teritunud ogatipuga, umbes 0,5 mm laiused. | |
Vars | Püstine või harva tõusev, enamasti rohkesti harunenud, värvuselt kollakasroheline, vahel lillakaspunane. | |
Maa-alune osa | Juurestik koosneb küllaltki paljudest peenikestest narmasjatest juurtest. | |
Paljunemine | Paljuneb seemnetega. | |
Levik ja ohtrus | Levinud peaaegu kogu Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk- ja Väike-Aasias, Kaug-Idas, sisse toodult Põhja-Ameerikas ja Ida-Aasias. Kogu Eestis sage. | |
Kasvukoht | Tavaliselt kasvab umbrohuna põldudel, eriti ristikus ja söötidel, samuti prahipaikadel, raudteedel ja aedades, harvem pärisniidul. Kasvab ka mererannal, rannaniitudel. | |
Koht ökosüsteemis | Mõned tolmeldavad putukad saavad õietolmu ja nektarit. | |
Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. | |
Kasutamine | Korvõisikud sisaldavad eeterlikku õli, millest valmistatakse vahendit taimkahjurite tõrjeks. Rahvameditsiinis on kasutatud nahahaigus roosi ravimiseks. | |
Sarnased taimed | Niinimetatud
karikakra õitega taimi kohtab Eestis neljas taimeperekonnas:
kesalill, karikakar, härjasilm ja kummel - kes need endale
selgeks teeb, on juba päris tubli botaanik. |