|
Eestikeelne nimi |
harilik kesalill |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Matricaria perforata Mérat
(uuem sünonüüm Tripleurospermum inodorum (L.)
Sch.-Bip)
|
|
Rahvapärased
nimed |
kanapasalill, kanapersed, ätses,
krambirohi, valge roosihein |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda korvõielised,
perekonda kesalill. |
|
Eluvorm |
Ühe- või kaheaastane ühekojaline
rohttaim. Kõrgus (15) 25-65 (70) cm. |
|
Õis |
Õied moodustavad korvõisiku, mille
läbimõõt on 1,5-4 (5) cm. Need asuvad enamasti üksikult
varreharude tippudes. Õisikuraod on kuni 8 cm pikkused. Õisiku
alusel esineb ka üldkatis. Õisikupõhi on puhetunud, säsikas.
Korvõisiku serval asuvad valged keelõied ja keskel kollased
putkõied. Keelõitel on (0,6) 0,8-1,5 (2) cm pikkune ja (1) 2-3
(6) mm laiune naast, mis asetseb ka vanematel õitel risti
õisikuteljega. Õitseb juunist oktoobrini. |
|
Vili |
Põikikortsuline seemnis, mille
sisemisel nõgusal küljel on kolm tugevat tahku, väliskülg on
kumer. Seemnis umbes 2 mm pikk, tume- või mustjaspruun. |
|
Leht |
Üldkujult piklikud või kitsalt
äraspidimunajad, kaheli- kuni kolmelisulgjagused rootsutud
lihtlehed. Lehe pikkus (0,6) 3-6 (9) cm. Lehe hõlmad on niitjad,
teritunud ogatipuga, umbes 0,5 mm laiused. |
|
Vars |
Püstine või harva tõusev, enamasti
rohkesti harunenud, värvuselt kollakasroheline, vahel
lillakaspunane. |
|
Maa-alune osa |
Juurestik koosneb küllaltki
paljudest peenikestest narmasjatest juurtest. |
|
Paljunemine |
Paljuneb seemnetega. |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud peaaegu kogu Euroopas,
Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk- ja Väike-Aasias, Kaug-Idas, sisse
toodult Põhja-Ameerikas ja Ida-Aasias. Kogu Eestis sage. |
|
Kasvukoht |
Tavaliselt kasvab umbrohuna
põldudel, eriti ristikus ja söötidel, samuti prahipaikadel,
raudteedel ja aedades, harvem pärisniidul. Kasvab ka
mererannal, rannaniitudel. |
|
Koht ökosüsteemis |
Mõned tolmeldavad putukad saavad
õietolmu ja nektarit. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Korvõisikud sisaldavad eeterlikku
õli, millest valmistatakse vahendit taimkahjurite tõrjeks.
Rahvameditsiinis on kasutatud nahahaigus roosi ravimiseks. |
| Sarnased taimed |
Niinimetatud
karikakra õitega taimi kohtab Eestis neljas taimeperekonnas:
kesalill, karikakar, härjasilm ja kummel - kes need endale
selgeks teeb, on juba päris tubli botaanik.
|