Eestikeelne nimi	kevadine seahernes
Ladinakeelne nimi	Lathyrus vernus (L. ) Bernh.
Rahvapärased nimed	kurelääts, metshernes, ussiernes, imetlemiserohi
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda liblikõielised, perekonda seahernes.
Eluvorm	Mitmeaastane suvehaljaste maapealsete osadega ühekojaline rohttaim. Kõrgus 20-50 (60) cm.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Liitlehine tupp on kuni 9 mm pikk. Kroon punakas- või sinakaslilla, vahel roosa, pärast õitsemist sinine. Puri 15-16 mm pikk, äraspidimunajas, pügaldunud tipuga. Laevuke kaardunud, purjest tunduvalt lühem. Õied longus, asuvad (2-) 3-5- (8-) kaupa kaenlasisestes kobarates. Õitseb aprillist juuni alguseni. Putuktolmleja.
Vili	Lineaalsed varrest eemalehoiduvad ja külgedelt kokku surutud karvadeta kaunad, pikkus 3,5-4,5 cm. Neis on 8-10 kerajat siledapinnalist pruuni seemet, mis valmivad alates juuni lõpust. Seemne läbimõõt 3-4 mm, need pole söödavad.
Leht	Paarissulgjad köitraagudeta liitlehed, millel on tavaliselt 3, harvem 2 või 4 paari sulglehekesi. Leherootsud on renjad. Sulglehekesed piklikmunajad kuni elliptilised, pikalt teritunud, ogatipuga, pealt tume-, alt sinakasrohelised ja läikivad, servadel lühiripsmelised. Pikkus (3) 4-8 cm ja laius 1-4 cm. Abilehed on munajad, teritunud tipuga, poolnoolja alusega. Õierao alusel võib esineda vaevalt märgatav harjasjas kõrgleht.
Vars	Maapealne vars on püstine, kandiline, enam-vähem paljas, lihtne või sagedamini ülemises osas harunenud.
Maa-alune osa	Risoom on jäme ja harunenud, kuid võsundeid ei moodusta. Kergematel muldadel moodustub pikk külgharudega peajuur, raskematel rohkesti lisajuuri.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega. Vegetatiivselt laieneb risoomiharude abil.
Levik ja ohtrus	Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Skandinaavias, Lääne- ja Ida-Siberis, Väike-Aasias ja Põhja-Aafrikas. Eestis sage.
Kasvukoht	Kasvab varjukates leht- ja segametsades, võsastikes, eelistades parasniiskeid suhteliselt viljakaid muldi, eelkõige salumetsataim, aga kasvab ka puisniitudel põõsastikes.
Koht ökosüsteemis	Õisi tolmeldavad putukad saavad rikkalikult nektarit. Paljudele taimtoidulistele loomadele on maapealne osa toiduks.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Suve keskpaigani väärtuslik söödataim metsakarjamaadel. Teda söövad meelsasti kõik koduloomad. Sisaldab rikkalikult valke. Hea meetaim. Dekoratiivse taimena (eriti kevadel õitsemise ajal) on väärtuslikuks ilutaimeks. Rahvameditsiinis on kasutatud ravimtaimena.
Sarnased taimed	Kevadine seahernes on üks neist, keda on võrdlemisi keeruline kellegagi ära vahetada. Kuna tal puuduvad mitmed sageli seahernestele omased tunnused - tiivuline vars, köitraod, roniv kasvuviis, väikeste lehekestega liitleht - on võib-olla pigem keeruline ära tunda õiget perekonda. Aga ka ühestki teises perekonnas pole kevadise seahernega sarnaseid taimi.