Eestikeelne nimi	kibuvits (perekond)
Ladinakeelne nimi	Rosa L.
Rahvapärased nimed	orjavits, okasroos, kibusk, haukaküüds, koidukannid, pistlik
Süstemaatiline kuuluvus	Perekond kibuvits kuulub sugukonda roosõielised.
Eluvorm	Ühekojalised heitlehised, harvem igihaljad püstised või ronivad põõsad. Kõrgus kuni 3 m.
Õis	Mõlemasugulised, viietised (tupplehti harva ka 4), rohkete tolmukatega suured õied. Õie läbimõõt sageli kuni 5, harva kuni 12 cm. Värvuselt sagedamini roosast tumepunaseni, harvem valged või kollased, lõhnavad tugevasti ja meeldivalt. Üksikult või kobarjate kuni pöörisjate, vahel sarikjate õisikutena.
Vili	Tõrsik (koguvili), milles osapähklikesed asetsevad õõnsas lihakaks muutunud õiepõhjas. Värvuselt harilikult punane, harvem kuni must. Pähklikesed üheseemnelised. Tõrsiku sisemus sageli karvane. Valminult on viljaliha pehme, lihakas, hapu, söödav, sisaldab rohkesti erinevaid vitamiine.
Leht	Vahelduvalt kinnituvad paaritusulgjad liitlehed. Lehed on abilehtedega kokku kasvanud.
Vars	Võrsed on püstised, kaetud sirgete või kõverate ogadega.
Maa-alune osa	Hästiarenenud sammasjuurestik.
Paljunemine	Looduses paljuneb seemnetega või vegetatiivselt juurevõsude abil. Kultuursorte paljundatakse pookimisega ja pistikutega.
Levik ja ohtrus	Põhjapoolkera parasvöötmes ja lähistroopilises vööndis, üksikute liikide levila tungib põhjas kuni tundraaladeni. Enamik kultuurroosidena tuntud liike pärineb Kesk- ja Edela-Aasiast.
Kasvukoht	Looniidul, pärisniidul, puisniidul, vahel ka metsaservades. Enamasti valguslembesed. Meil looduslikud liigid on külmakindlad, kuid rohked kultuursordid külmaõrnad. Viimased on ka võrdlemisi nõudlikud mullaviljakuse ja -niiskuse suhtes.
Koht ökosüsteemis	Tolmeldavad putukad saavad nektarit, vilju söövad loomad.
Kaitse	Eestis ei kuulu ükski kibuvitsaliik kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Mõningaid liike kasvatatakse tööstuslikel eesmärkidel: kroonlehtedest toodetakse roosiõli. Toiduainetööstuses tehakse kroonlehtedest keedist, ka peale roosiõli eraldamist. Paljude meie looduslike liikide viljad sisaldavad rohkelt vitamiini C ja ka teisi, mistõttu need on polüvitamiinpreparaatide tooraineks. Kasvatatakse dekoratiivsetel eesmärkidel, eriti hinnatud on täidisõielised sordid. Paljude liikide viljadel on suur tähtsus rahvameditsiinis. Tarvitatakse teena, on hea vitamiiniallikas, kuid ka sapinõristi ja organismi tugevdaja-taastaja. Kibuvitsa viljadest võib valmistada ka moosi.