Eestikeelne nimi	koera-pöörirohi
Ladinakeelne nimi	Hyoscyamus niger L.
Rahvapärased nimed	hullukoeraputk, maruhain, hambahain, pinipussuhain
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda maavitsalised, perekonda pöörirohi.
Eluvorm	Ühe- või kaheaastane ebameeldiva lõhnaga ühekojaline rohttaim. Kõrgus 0,2-1 m.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp kellukjas, viie teravatipulise kolmnurkse hõlmaga, viljumisel suureneb. Kroon on veidi korrapäratult kellukjas, määrdunudkollane, teravapiiriliste lillade võrkjate roodudega, lillaka neeluga, välisküljel karvane. Krooni pikkus kuni 4 cm. Õied on lühiraolised, istuvad, algul keerisena varre tipus, kuid järkjärgult lahti keerdudes moodustub pikk (kuni 60 cm) ühekülgselt püstiselt asetsevate õitega lehistunud õisik. Õitseb juunist augustini.
Vili	Seemnete valmimisel kaanega avanev enam-vähem munajas või kannukujuline umbes 1,5 cm pikkune kupar. Kupras kuni 500 hallikaspruuni lamedat neerjat krobelise pinnaga seemet.
Leht	Piklikmunajad sulglõhised 4-5 hõlmaga lihtlehed, veidi lihakad, kleepuvalt karvased, värvuselt hallikasrohelised. Juurmised lehed rootsulised, varrelehed varreümbrised. Esimesel aastal kasvab taimele vaid juurmine leherosett.
Vars	Vars on püstine, küllaltki jäme, veidi kandiline, kaetud lihtkarvade ja kleepuvate näärmekarvadega, tugevate harudega.
Maa-alune osa	Juur on lihakas, põikivaoline, harunenud ja tugeva jämeda juurekaelaga.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega. Seemned idanevad aeglaselt ja ebaühtlaselt, nende idanemist soodustab külmumine.
Levik ja ohtrus	Levinud kogu Euroopas, laialdaselt ka Põhja-, Lääne- ja Kesk-Aasias, Kaug-Idas. Põhja-Ameerikasse on levinud ilmselt inimeste kaasabil. Meil hajusalt siin-seal, kuid mitte kunagi massiliselt.
Kasvukoht	Prahipaikade ja jäätmaade tüüptaim, ka aedades ja elamute ümbruses umbrohuna, teeservadel, kasvukohad on ebapüsivad.
Koht ökosüsteemis	Nõrga konkurentsivõimega avakoosluste taim.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Laialdaselt tuntud ravimtaimena, sel eesmärgil varem kultiveeritud. Kogutakse juurmise roseti lehti või varrelehti enne õitsemist. Ravimitööstuses valmistatakse õli. Mürgine, varem kasutatud rahvameditsiinis seemneid hambavalu korral hamba peale panekuks, kuid ka reuma, podagra ja teiste valude puhul, rahustava ja uimastava vahendina, parkinsonismi korral. Lehti on kasutatud villa värvimiseks, aurutatud mahlast saadakse hõbevalget värvainet. Kogu taim on surmavalt mürgine. Mürgistusnähtudeks on naha punetus, oksendamine, janu, peapööritus, silmapupillide laienemine jne. Esmaabiks anda veega segatud söepulbrit, tingimata tuleb viivitamatult kutsuda arst. Koduloomadel esineb mürgistusi harva, kuna taime lõhn on eemalepeletav. Sööda hulka sattudes on seemned ohtlikud.
Sarnased taimed	Koera-pöörirohi ei tohiks olla äravahetatav ühegi teise Eestis kasvava pärismaise taimega. Tema lähemad sugulased Eesti pärismaiste liikide hulgas on maavitsad, aia- ja põllutaimedest näiteks füüsal, ogaõun, tomat ja kartul - kõik nad kuuluvad samasse maavitsaliste sugukonda, aga on hoopis teist nägu kui koera-pöörirohi.