Eestikeelne nimi	kollane kuldtäht
Ladinakeelne nimi	Gagea lutea (L. ) Ker-Gawl.
Rahvapärased nimed	kihtlill, linnupiim, kuldlilleke, taevatäht
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda liilialised, perekonda kuldtäht.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline sibultaim. Kõrgus (10) 15-30 (35) cm.
Õis	Mõlemasugulised lihtsa õiekattega õied. Õiekattelehed kahvatukollased, välisküljel rohekad, kuni aluseni vabad, piklikud kuni süstjad, tömbi tipuga, 0,8-1,5 cm pikad. Õied on koondunud 2-8-kaupa sarikõisikusse, harvemini on need üksikult. Õieraod on ebavõrdse pikkusega. Õitseb aprillis ja mai algul.
Vili	Peaaegu kerajas, õiekattest lühem, kolmepesaline kandiline kupar. Seemned valmivad juunis ja levivad peamiselt sipelgate abil.
Leht	Kitsad terveservalised lihtlehed. Juurmisi lehti on taimel üks, see on kuni 1 cm laiune, enamasti õievarrest pikem, aheneb järsku naaskeljaks tipuks. Õisiku alusel on 2 kandelehte, neist alumine suurem, ulatub üle õisiku.
Vars	Taimel on üks püstine vars, mille alusel on mullas suur sibul.
Maa-alune osa	Taimel on maa-alune sibulaks muundunud võsu. Sibul on suur, piklikult munajas, ümbritsetud hallikaspruunide kattesoomustega, asub mullas 6-8 cm sügavusel. Taimel areneb ka arvukalt tütarsibulaid.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt tütarsibulatega. Tütarsibulast kasvanud taim areneb kaua ja moodustab ka ise uusi tütarsibulaid. Pärast õitsemist kaotab taim võime tütarsibulaid produtseerida.
Levik ja ohtrus	Levinud Ida-, Kesk- ja Lääne-Euroopas, Kaukaasias, Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Jaapanis ja Hiinas. Eestis hajusalt.
Kasvukoht	Kasvab leht- ja segametsades, kus on kevadel piisavalt valgust (õitseb enne puude lehtimist), peamiselt salumetsades, ka puisniitudel, parkides, lepikuis, oja- ja kraavikallastel. Eelistab savikamat mulda. Kevadel on niiskuse- ja valguselembene.
Koht ökosüsteemis	Seemnete peamisteks levitajateks on sipelgad.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	On varakevadel väga dekoratiivne. Sobib parkidesse murusse, mäenõlvadele.
Sarnased taimed	Varakevadel õitseb palju väikesekasvulisi eredalt värvunud õitega üheidulehelisi taimi. Alates krookuste ja lumikellukestega, lõpetades kuu või poolteist hiljem siniliiliatega. Enamus neist kasvavad ainult aedades või aedade ümbruses metsistunult. Kuldtähed on Eestis pärismaised taimed. Kuldtähed on säravkollast värvi õitega ja pikkade kitsaste juurmiste lehtedega - päris selliseid teisi ei ole. Kollane kuldtäht on Eestis kasvavatest kuldtähtedest kõige tavalisem. Tartu haljasaladel võib kevadeti massiliselt ida-kuldtähte näha, kes “pääses lahti” botaanikaaiast.