Eestikeelne nimi	kollane mesikas
Ladinakeelne nimi	Melilotus officinalis (L. ) Lam.
Rahvapärased nimed	meesikas, maarjamalts, kollane kiviristikhein, vahane miihain
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda liblikõielised, perekonda mesikas.
Eluvorm	Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline rohttaim. Kõrgus 0,3-1 (1,2) m.
Õis	Õied on rippuvad, 5-7 mm pikad, terava kumariinilõhnaga. Asuvad 30-70-kaupa kitsastes 4-10 cm pikkustes püstistes kobarates. Tupp liitlehine, kuid peaaegu pooleni lõhestunud, veidi karvane. Kroonlehed kollased, puri peaaegu tiibade pikkune. Sigimik paljas. Õitseb juunist septembrini. Putuktolmleja.
Vili	Kaunad hallikad, paljad, enamasti ühe seemnega, ovaalsed, peenelt pikikortsulise pinnaga, 3-4 mm pikad ja umbes 2 mm laiad.
Leht	Kolmetised liitlehed, mille keskmine leheke teistest pikema rootsuga. Lehekesed kogu ulatuses korrapäratult hambulise servaga, alaküljel hõredalt karvased. Ülemised lehed kitsad, alumised peaaegu ovaalsed. Leherootsud lehtede pikkused või veidi lühemad. Abilehed süstjad, enamasti terveservalised.
Vars	Püstine, harvem tõusev. Alates alusest harunenud, ülemises osas karvane.
Maa-alune osa	Peajuur on hästi harunenud. Juurtel elavad mügarbakterid, kes seovad õhulämmastikku.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Lõuna- ja Kesk-Euroopas, vähem põhjapoolsetel aladel, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk-, Kagu- ja Väike-Aasias, Põhja-Ameerikas sisse tooduna. Eestis hajusalt, rohkem levinud Eesti lääne- ja põhjaosas (seal sage).
Kasvukoht	Teeservadel, põllupeenardel, raudteetammidel, elamute ümbruses. Sagedamini loo- ja pärisaruniitudel. Eelistab kuivemaid lubjarikka pinnasega kasvukohti.
Koht ökosüsteemis	Juurtel esinevate mügarbakterite tõttu on hea pinnast parandav liik. Õisi tolmeldavad putukad saavad nektarit.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Loomad teda tugeva lõhna tõttu õitsemise ajal ei söö, ka maitse on kibe. Tähtsust omab silotaimena ja haljasväetisena peamiselt enne õitsemist. Eestis ei ole kultiveeritud, mujal aga küll. Hea meetaim. Lehed sisaldavad hulgaliselt kumariini, mistõttu neid kasutatakse parfümeerias ja piibutubaka aromaatseks muutmisel. Maitseainena tarvitatakse nii kuivatatud õisi kui lehti, nii toiduainetetööstuses kui kulinaarias. Ravimtaimena kasutatakse ürti (varretipud koos õitega) plaastri valmistamiseks paisete ja mädanevate haavade raviks. Samal otstarbel tehakse ka kompresse ja loputatakse haigeid kohti. Ravimitööstuses tehakse kollasest mesikast ravimit liigse verehüübimise vastu. Suuremates annustes seespidisel tarvitamisel võib tekkida verine uriin ja nahaalused verevalumid, kaasneb halb enesetunne. Taim ei ole mürgine, kuid mürgid võivad tekkida teatud tingimustes, näiteks segades taime niiske heinaga. Sellisel juhul hallitama läinud heina söömisel võib loomadel esineda surmaga lõppevaid verejookse.
Sarnased taimed	Kollaste õitega mesikaliike kasvab Eestis teisigi, aga nende eristamine ei ole sageli lihtne ja tegelikult on nad päris haruldased. Põhjalikumalt tasub uurida Lääne-Eesti ja saarte rannikul kasvavaid mesikaid - just seal võib lisaks kollasele mesikale kohata ka pisut teistsuguse väljanägemisega, aga samuti kollaste õitega mesika erinevaid liike.