Eestikeelne nimi | kollane võhumõõk |
![]() |
Ladinakeelne nimi | Iris pseudacorus L. | |
Rahvapärased nimed | kalmus, iiutited, kuremõõk, paosaksad | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda võhumõõgalised, perekonda võhumõõk. | |
Eluvorm | Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 0,7-1 (1,2) m. | |
Õis | Mõlemasugulised lihtsa õiekattega suured lõhnatud ühe sümmeetriateljega õied. Õiekate on lühikese putkeosaga, õiekattelehed kollased, pruunikate triipudega. Õied asuvad 2-5- (8) kaupa tipmises õisikus pikkadel jämedatel raagudel. Õite alusel on kaks rohtjat kileja servaga kõrglehte. Õitseb juunis ja juulis. | |
Vili | Piklik ja tömbilt kolmekandiline 4-5 cm pikkune kupar. Seemned lamedad, läikivpruunid, suured, 6-8 mm laiused. Seemned valmivad augustis, ühes viljas on neid 60-80. | |
Leht | Mõõkjad, kuni 2 (3) cm laiused, terveservalised lihtlehed. Juurmised lehed on peaaegu varre pikkused, varrelehed tunduvalt lühemad. | |
Vars | Maapealne vars on pisut lame, ülemises osas harunenud, pole õõnes. | |
Maa-alune osa | Risoom on tugev, harunenud, selle läbimõõt on kuni 2 cm. Risoomil on tugevad sügavale mulda tungivad lisajuured. | |
Paljunemine | Paljuneb seemnetega, puhmik laieneb risoomiharudega. Seemnetel on enam kui aastapikkune idanemiseelne puhkeperiood. | |
Levik ja ohtrus | Levinud peaaegu kogu Euroopas (puudub kõige põhjapoolsematel aladel), kuid ka Kaukaasias, Lääne-Siberis ja Väike-Aasias, sisseviiduna Põhja-Ameerikas. Eestis tavaline, kasvab üksikult või moodustab väiksemaid tihedaid kogumikke. | |
Kasvukoht | Kasvab lodu- ja lammimetsades, niisketel lammi- ja sooniitudel, ka puisniitudel järvede ja jõgede kallastel, samuti madalsoodes, kraavides ja lompides. Niiskuselembene. Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik, kasvab nii valguses kui varjus. | |
Koht ökosüsteemis | Risoome söövad mõnikord taimtoidulised loomad. | |
Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. | |
Kasutamine | Kasutatav dekoratiivtaimena tiikide ja basseinide kallastel. Risoom ja juured on parkainerikkad ning neist saab musta värvainet. Seemneid on kasutatud kohvi lisandina. Risoomid ja juured on värskelt mürgised, söövitava toimega. | |
Sarnased taimed | Võib-olla
enam kui oluliselt saledama perekonnakaaslase siberi
võhumõõgaga võib kollane võhumõõk segamini minna mõne teise
liigniisketes, et mitte öelda mülgastes kasvava taimega. Ka
hundinuia lehed on natuke sarnased! Ometi on need kaks ka
õiteta olekus hõlpsasti eristatavad. Selleks võrdle kollase
võhumõõga ja hundinuia varte kõige alumist osa, seda osa, kus
lehed maa seest välja tulevad. |