Eestikeelne nimi	kollane võhumõõk
Ladinakeelne nimi	Iris pseudacorus L.
Rahvapärased nimed	kalmus, iiutited, kuremõõk, paosaksad
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda võhumõõgalised, perekonda võhumõõk.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 0,7-1 (1,2) m.
Õis	Mõlemasugulised lihtsa õiekattega suured lõhnatud ühe sümmeetriateljega õied. Õiekate on lühikese putkeosaga, õiekattelehed kollased, pruunikate triipudega. Õied asuvad 2-5- (8) kaupa tipmises õisikus pikkadel jämedatel raagudel. Õite alusel on kaks rohtjat kileja servaga kõrglehte. Õitseb juunis ja juulis.
Vili	Piklik ja tömbilt kolmekandiline 4-5 cm pikkune kupar. Seemned lamedad, läikivpruunid, suured, 6-8 mm laiused. Seemned valmivad augustis, ühes viljas on neid 60-80.
Leht	Mõõkjad, kuni 2 (3) cm laiused, terveservalised lihtlehed. Juurmised lehed on peaaegu varre pikkused, varrelehed tunduvalt lühemad.
Vars	Maapealne vars on pisut lame, ülemises osas harunenud, pole õõnes.
Maa-alune osa	Risoom on tugev, harunenud, selle läbimõõt on kuni 2 cm. Risoomil on tugevad sügavale mulda tungivad lisajuured.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega, puhmik laieneb risoomiharudega. Seemnetel on enam kui aastapikkune idanemiseelne puhkeperiood.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu Euroopas (puudub kõige põhjapoolsematel aladel), kuid ka Kaukaasias, Lääne-Siberis ja Väike-Aasias, sisseviiduna Põhja-Ameerikas. Eestis tavaline, kasvab üksikult või moodustab väiksemaid tihedaid kogumikke.
Kasvukoht	Kasvab lodu- ja lammimetsades, niisketel lammi- ja sooniitudel, ka puisniitudel järvede ja jõgede kallastel, samuti madalsoodes, kraavides ja lompides. Niiskuselembene. Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik, kasvab nii valguses kui varjus.
Koht ökosüsteemis	Risoome söövad mõnikord taimtoidulised loomad.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Kasutatav dekoratiivtaimena tiikide ja basseinide kallastel. Risoom ja juured on parkainerikkad ning neist saab musta värvainet. Seemneid on kasutatud kohvi lisandina. Risoomid ja juured on värskelt mürgised, söövitava toimega.
Sarnased taimed	Võib-olla enam kui oluliselt saledama perekonnakaaslase siberi võhumõõgaga võib kollane võhumõõk segamini minna mõne teise liigniisketes, et mitte öelda mülgastes kasvava taimega. Ka hundinuia lehed on natuke sarnased! Ometi on need kaks ka õiteta olekus hõlpsasti eristatavad. Selleks võrdle kollase võhumõõga ja hundinuia varte kõige alumist osa, seda osa, kus lehed maa seest välja tulevad.