Eestikeelne nimi	kortsleht (perekond)
Ladinakeelne nimi	Alchemilla L.
Rahvapärased nimed	kaste rohud, krooklehed, krookslehed, müristamiserohi
Süstemaatiline kuuluvus	Perekond kortsleht kuulub sugukonda roosõielised.
Eluvorm	Mitmeaastased suvehaljaste maapealsete osadega ühekojalised rohttaimed. Kõrgus 10-45 (60) cm.
Õis	Mõlemasugulised väikesed õied, mis on koondunud tihedateks õiekeradeks, mis omakorda moodustavad pöörisja õisiku. Õied neljatised, tupplehed kahe ringina, omavahel liitunud, kroonlehed puuduvad. Värvuselt on õiekattelehed rohekad või kollakad. Tolmukaid 4, emakaid 1 (meie liikidel). Kõikidel Eesti liikidel on tolmukotid arenemata. Õitsevad juunis ja juulis, ka augustis.
Vili	Pähklike, milles idu areneb mitte viljastatud munarakust, vaid teistest rakkudest. Variseb koos teda ümbritseva õiepõhjaga.
Leht	Kõik lehed on noorelt lehvikutaoliselt koos, meie liikidel avanenult sõrmroodsed, hõlmised, lamedad, ümardunud kuni neerjad. Esinevad nii suured juurmised pikarootsulised kui ka varrelehed. Viimased on väiksemad ja lühirootsulised kuni rootsutud.
Vars	Alusel lamav kuni kaarjalt tõusev, vahel püstine, tavaliselt karvane.
Maa-alune osa	Risoom on tugev, enam või vähem roomav. Tema kaelaosa vanade kõdunevate abilehtede ja leherootsudega.
Paljunemine	Paljunevad seemnetega, kuid mitte suguliselt, idu tekib seemne viljastamata munarakust. Paljuneb ka vegetatiivselt risoomi abil.
Levik ja ohtrus	Levinud Eurooaasias, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Uus-Meremaal sisse toodud. Eestis sage.
Kasvukoht	Nii kuivadel kui niisketel pärisniitudel, puisniitudel, loo- ja lamminiitudel, hõredates loometsades, võsastikes, parkides, tee- ja põlluservadel.
Koht ökosüsteemis	Lehed on osadele loomadele toiduks ja paljudele mikroseentele kasvukohaks.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Sisaldab parkaineid ja seetõttu kasutatakse rahvameditsiinis. Ürti tarvitatakse naistehaiguste (menstruatsioonihäired, valgevoolus) puhul ja iseenesliku abordi ärahoidmiseks. Õitest tehtud teed soovitatakse krooniliste põletike korral. Tõmmisega loputatakse üleväsinud ja põletikulisi silmi. Loomad neid värskelt ei taha, kuid kuivanult söövad. Mõned liigid omavad tähtsust heina komponentidena.
Sarnased taimed	Eestis kasvavatest taimedest kortslehed välimuse järgi kellegagi sassi ei tohiks minna. Aga nagu eespool kirjeldatud, kortslehe liike on palju, Eestis üle kahekümne. Vägagi keeruline on eristada kortslehe üksikuid liike. Lisaks perekonnale kortsleht kasvab ainult Lääne-Saaremaal üks liik perekonnast põldkortsleht. Peale nime sarnasuse põldkortslehte kortslehtedega suurt miski ei seo.