Eestikeelne nimi	harilik kukemari
Ladinakeelne nimi	Empetrum nigrum L.
Rahvapärased nimed	kikkamari, kukesilmad, varesmarjad, linnusilmad
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda kanarbikulised, perekonda kukemari.
Eluvorm	Mitmeaastane kahekojaline igihaljas kääbuspõõsas. Kõrgus 15/45 cm.
Õis	Õied on tavaliselt ühesugulised, asuvad enamasti üksikult varte ülemistes otsades aastavanustel võrsetel lehtede kaenlas. Tupplehti on 3, need on väikesed (pikkus kuni 1,5 mm). Kroonlehti 3, need on tupplehtedest suuremad (pikkus kuni 2,5 mm). Isasõied on roosad, emasõied punakad. Isasõitel on silmatorkavalt pikad tolmukaniidid, emasõied on raskemini märgatavad. Õitseb aprilli lõpul või mais. Tuultolmleja.
Vili	Kerajas läikivmust purpurpunase mahlaga lihakas marjataoline luuvili. Söödav, kuid maitselt küllaltki lääge. Seemned on kolmetahulised, paksu kestaga, tihedalt üksteise külge liibunud. Viljad valmivad juulis ja augustis. Seemned levivad lindude abil.
Leht	Varred on tihedalt lehistunud. Lehed on väga väikesed lineaalsed tömbi tipuga täiesti kokkurullunud lihtlehed, asetsevad varre suhtes enam-vähem risti, veidi lihakad, läikivalt tumerohelised. Lehtede pikkus 3/6 mm ja laius 1/1,5 mm. Lehe varisemisel jääb varrele pikaks ajaks tüügas.
Vars	Lamav või tõusev, rohkete lamavate või tõusvate omakorda harunevate okstega. Taime varred meenutavad maapealseid võsundeid, mis sõlmekohtadel kergesti juurduvad. Noored võrsed on läikivad, punakad ja näärmelised.
Maa-alune osa	Juurestik on väheharunenud, kuid taime lamav vars annab rohkesti lisajuuri.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega, kuid peamiselt siiski vegetatiivselt roomavate varte juurdumisel.
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt Euroopas, Siberis ja Põhja-Ameerikas. Tundravööndis on sageli massiline, eriti rannikualadel. Eestis kõikjal tavaline.
Kasvukoht	Kasvab rabades ja rabastuvates metsades, vahel ka niisketel liivikutel ja mereäärsetel valgusküllastel nõmmemetsade servaaladel, harvem madal- ning siirdesoos. Rabades eelistab kuivemaid mättaid.
Koht ökosüsteemis	Vilju söövad mitmesugused linnud, kes levitavad seejuures taime seemneid. Nõudlustelt sarnane kanarbikuga ja esineb sageli viimasega koos.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Meil ei oma suuremat praktilist väärtust. Põhjapoolsetel aladel on viljad maitsvamad ja neid kasutatakse keediste, mahlade ja alkohoolsete jookide valmistamiseks. Neid peetakse ka talvel hinnatud delikatessiks. Sisaldavad rohkesti C-vitamiini. Marjadest saab sinakat värvi.
Sarnased taimed	Kukemari on pisut sarnane kanarbikuga. Mõlemad on igihaljad, mõlemad kasvavad kääbuspõõsa ehk puhmana, mõlemad kasvavad sageli rabades. Kukemari õitseb kevadel, kanarbik suve teisel poolel. Kukemarjal on säravmustad marjad, kanarbikul silmapaistmatud kuivad kuprad. Erinev on ka taimede üldine väljanägemine. Kukemari ja kanarbik on üldilmelt vähemalt sama erinevad kui mänd ja kuusk, keda me sarnasustest hoolimata enamasti segi ei aja.