Eestikeelne nimi	harilik kukerpuu
Ladinakeelne nimi	Berberis vulgaris L.
Rahvapärased nimed	barbariis, kukerkuusk, paburitski, paaberits
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda kukerpuulised, perekonda kukerpuu.
Eluvorm	Mitmeaastane heitlehine ühekojaline põõsas. Kõrgus 2-3 (5) m.
Õis	Õied kolmetised, 15-25-kaupa 4-6 cm pikkustes rippuvates kobarõisikutes. Värvuselt kollased, sisaldavad rohkesti nektarit. Õiekate kaheli. Õitseb mais ja juunis. Putuktolmleja.
Vili	0,8-1,2 cm pikkune piklik hapukas mari, punane, kahe või harvem kolme seemnega. Seemned piklikud, tugeva pruuni kestaga. Valmivad septembris-oktoobris.
Leht	Elliptilised kuni äraspidimunajad peenesaagja servaga lihtlehed, pealt hallikasrohelised, alt veidi sinakad. Pikkus 3-6 cm, laius 1,5-3 cm. Lehelaba aheneb alusel pikalt rootsuks. Lehed lühivõrseil kimpudena, pikkvõrseil ühekaupa. Lehtedest on tekkinud on ka astlad.
Vars	Põõsas on rohkesti harunev, paljude vartega, vartel palju lühivõrseid, mille alusel on astlad. Astlad on 1-2 cm pikad, tekkinud lehtedest, vanematel okstel kolmeharulised.
Maa-alune osa	Juurestik keskmiselt arenenud.
Paljunemine	Paljuneb suguliselt seemnetega. Idanemiseks peavad seemned ühe aasta mullas seisma. Levitajateks on linnud. Annab rikkalikult kännuvõsu.
Levik ja ohtrus	Looduslikult esineb Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Lähis-Idas, sissetoodult Põhja-Ameerikas, Põhja-Euroopas. Eestis tavaline, sagedamini Lääne-Eestis.
Kasvukoht	Looduses metsaservadel, võsastikes, loodudel, eelkõige looniidul. Sageli haljastuses. Külmakindel. Valgusenõudlik, kuid kasvab ka väheste puude varjus. Mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab lubjarikkaid. Vastupidav heitgaasidele ja tahmale.
Koht ökosüsteemis	Vaheperemeheks kõrreroosteseenele, seetõttu ei tohi teda kasvatada põllumajanduskultuuride läheduses. Viljad on toiduks mitmetele lindudele, näiteks rästastele ja varblastele.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Kasutamine Tähtis ilupõõsas haljastuses, eriti kevadel õitsemise ajal ja sügisel viljade valmimisel. Esineb mitmeid dekoratiivvorme, näiteks tumepurpurpunaste lehtedega vorm. Talub hästi kärpimist. Maapiirkondades ei soovitata kasvatada, sest on kõrrerooste vaheperemees. Viljad hapuka maitsega, sisaldavad rikkalikult C-vitamiini, kasutatakse keediste, jookide ja kondiitritoodete valmistamiseks. Sisaldavad palju õunhapet, rohkelt ka sidrun- ja viinhapet, glükoosi ja fruktoosi. Puit on helekollane, hästi poleeritav, sobib väikesteks tisleritöödeks. Koort ja juuri kasutatakse sidrunkollase värvi saamiseks naha ja villase riide värvimisel. Nii tooreid kui ka valminud marju kasutatakse värvimiseks (kollane ja punane värv). Kõik taimeosad sisaldavad meditsiinis kasutatavaid alkaloide, kuid kasutatakse peamiselt juuri ja lehti. Alkoholi abil lehtedest valmistatud vahendit kasutatakse emakaverejooksu sulgeva vahendina ja maksa ning sapiteede haiguste korral, ka vereringe reguleerimiseks ning pulsi aeglustamiseks. Hea meetaim.
Sarnased taimed	Harilik kukerpuu moodustab Eesti looduslikes taimekooslustes sageli tihedaid kukerpuu võserikke. Kes peab juhtumise taolisest läbi minema, tunneb kukerpuu ka kinnisilmi ära - taolisi ulatuslikke torkivaid võserikke ei moodusta Eesti ükski teine pärismaine puittaim (kibuvitsad ei lähe arvesse, sest kasvavad looduses pigem üksikult või väikeste rühmadena). Ka toominga- ja pajuvõsa võib moodustada sama pikantseid võpsikuid - aga need on looduses liikujale väljakutseks juba natuke teistel põhjustel.