Eestikeelne nimi	kuldristik
Ladinakeelne nimi	Trifolium aureum Pollich
Rahvapärased nimed	kaetusõied, põldhumal, kollane käbihein, maarja-härjapää
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda liblikõielised, perekonda ristik.
Eluvorm	Ühe- või kaheaastane rohttaim. Kõrgus 15-30 (40) cm.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega umbes 1 cm pikkused õied. Tupp liitlehine, sügavalt lõhestunud viieks hambaks, paljas. Kroon on kuldkollane,  u 0,5 cm pikk, pärast õitsemist veidi pruunikas. Puri on lusikakujuline, hambulise servaga, tiibadest ja laevukesest tunduvalt pikem. Koondunud 25-40-kaupa enam-vähem kerajatesse nuttidesse. Nutid 1,5-2 cm pikad. Õisikuid on palju, need asuvad 2-3 cm pikkustel karvastel raagudel. Õitseb juunis-juulis. Putuktolmleja.
Vili	Äraspidimunajad kuni 2 mm pikkused kaunad, neil säilib emakakael ka valmimisel. Igas kaunas üks ümar seeme.
Leht	Kolmetised liitlehed, kõik lehekesed lühirootsulised. Lehekesed äraspidimunajad või talbjad, tipuosas ebaselgelt lühihambalised, 1-1,5 (2) cm pikad, kuni 0,8 cm laiad. Leherootsud umbes 1 cm pikkused, peaaegu paljad või hõredalt karvased. Abilehed peaaegu süstjad, enam kui poole ulatuses leherootsuga kokku kasvanud.
Vars	Vars on püstine või ainult alusel tõusev, kõrgus kuni 40 cm, lihtne või enam või vähem harunenud, kaetud lidus karvadega.
Maa-alune osa	Lühiealistele taimedele iseloomulik peenike, nõrk juurestik. Juurtel elavad õhulämmastikku siduvad mügarbakterid.
Paljunemine	Paljuneb suguliselt seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu Euroopas, aga kohati ka Lääne-Siberis ja Kaug-Idas, Põhja-Ameerikasse sisse toodud. Eestis paiguti, sagedam Kagu-Eestis.
Kasvukoht	Kuivematel liivastel kasvukohtadel, eelkõige pärisniitudel. Eriti sageli kasvab kinkudel, nõlvadel, raudteede ja maanteede servades. Vahel ka põldudel ja umbrohuna ristikukultuurides.
Koht ökosüsteemis	Juurtel elavad mügarbakterid, kes rikastavad mulda taimedele omastatava õhulämmastikuga. Õisi tolmeldavad putukad saavad nektarit. Taimtoidulistele loomadele toiduks.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Pool-looduslikel rohumaadel taimtoidulistele loomadele toiduks. Kuna liik on võrdlemisi väikese biomassiga, siis ei kasvatata teda erinevalt mitmetest teistest ristiku liikidest loomasöödana põldudel. Meetaim.
Sarnased taimed	Eesti kõige tavalisemad ristikud on valge või punase õisikuga. Kollase õisikuga ristikuid kasvab Eestis neli liiki ja kuldristik on neist kõige tavalisem. Kuldristikuga mõneti sarnane on pruun ristik, kelle eristamine kuldristikust on lihtne: kuldristiku varre alumised lehed on peaaegu rootsutud, pruunil ristikul kuni 5 sentimeetri pikkuste rootsudega. Hoopis haruldasemad on väike ja lamav ristik, kelle õisikud on juba nii väikesed, et hakkavad pigem humallutserni õisikut meenutama. Kõik kollase õiega ristikud on lühiealised, ühe- või kaheaastased, nõrga juurestikuga taimed.