Harilik kuuskhein
(Hippuris vulgaris)
vesikuusk, murukuusk, merikuusk, jõenõgesse

Kes kuuskheina näinud, aimab kohe, miks tal on selline nimi. Taime välimus on kuusega märkimisväärselt sarnane: maast kerkib püstine sirge vars, mis oleks nagu kuuse tüvi, ja selle küljes on männastena lehed, mis oleks nagu kuuse oksad. Männastena? See tähendab, et palju lehti kasvab varrel ühel kõrgusel ringiratast ümber varre. Samamoodi kasvavad tüvest välja ka kuuse oksad. Nende männaste arvu järgi saab isegi kuuse vanust määrata. Kuuskheina vanust lehemännaste arvu järgi leida ei saa, sest kuigi taim tervikuna on mitmeaastane, elavad maa-pealsed varred vaid ühe aasta. Kauem elab kuuskheina risoom.

Ehituselt on kuuskheina maapealne ja maa-alune osa, teisisõnu, vars ja risoom, sarnased. Mõlemad on lülilised ja lihakad. Varred oleks nagu kokku pandud mõne sentimeetri pikkustest mahlakatest lülidest. Kui nüüd natuke edasi mõelda, siis polegi võib-olla raske arvata, kus kuuskhein kasvab. Kuivades kohtades saavad lihakad taimed kasvada ainult siis, kui neil on erilised kohastumused vee kogumiseks ja säilitamiseks, kuuskheinal taolisi pole.

Kuuskhein on veetaim. Kõige meelsamini kasvab ta madalas vees, nii et pool võsust on vee all, teine pool vee peal. Hädapärast saab kuuskhein hakkama ka ärakuivanud veekogu niiskes kaldamudas. Kuuskheina varre kogupikkus on tavaliselt pool meetrit. Kui aga mõnel aastal on vesi eriti kõrge, siis võib ta kasvada isegi kuni pooleteise meetri pikkuseks. Nii pikaks peab kuuskhein kasvama seepärast, et tema õied ja seega ka seemned arenevad ainult õhus.

Kui jutt juba õite peale läks, siis veidi ka neist. Kuuskheina õied on õige veidrad, need on paari millimeetri pikkused ja paljud õie osad on taandarenenud. Tolmukaid ja emakaid on igas õies ainult üks. Värvuselt on õied tagasihoidlikult rohekad. Esmatähtis on kuuskheintel levimine risoomi harude ja tükkide abil. Risoomi igale sõlmekohale võivad kasvada juured. Seega võib igast risoomi tükist alguse saada uus taim.

Huvitav, kas kuuskheinast ka kellelegi kasu on? On küll, tema veesisesed lehed on toiduks kaladele ja kogu taim on meeldiv maiusroog põhjapõtradele. Viimane on nimetamisväärne seepärast, et kuuskhein levib ka külmadel aladel. Nii kasvab ta näiteks Gröönimaal.

Lõpetuseks teistest perekonna kuuskhein liikidest. Peale hariliku kuuskheina kasvab Eestis ka haruldane süstlehine kuuskhein. Viimasel on männases vähem lehti (3-7). Süstlehine kuuskhein kasvab mererannas soolases vees. Harilik kuuskhein kasvab ennekõike magedas vees, aga saab hakkama ka veidi soolases (meres).