Eestikeelne nimi	harilik kuuskhein
Ladinakeelne nimi	Hippuris vulgaris L.
Rahvapärased nimed	vesikuusk, murukuusk, merikuusk, jõenõgesse
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda kuuskheinalised, perekonda kuuskhein.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohtne vee- või sootaim. Kõrgus 0,1-0,5 m, veevormidel kuni 1,5 m.
Õis	Mõlemasugulised vähemärgatavad rohekad ühe sümmeetriateljega õied, umbes 2 mm pikkused. Õiekate lihtne, taandarenenud kitsaks ääriseks sigimiku serval. Tolmukaid vaid üks. Õied asuvad ühe kaupa veepealsete lehtede kaenlas. Õitseb juunist augustini, peamiselt juulis.
Vili	Luuviljataoline pruun läiketu kuivvili, umbes 2 mm pikk ja 1 mm lai. Valmib augustis.
Leht	Kitsad süstjad teravatipulised männastes asetsevad lihtlehed. Leheserv on enam-vähem terve, leherood vähemärgatavad. Veepealsed lehed on (6) 8-12- (16) kaupa männastes, 1-2 (3) cm pikad ja 1-3 mm laiad. Veesiseseid lehti vähem, need on enamasti väiksemad, allapoole kaardunud, alumised on pruunikad ja kilejad või soomusjad.
Vars	Vars on püstine, sirge, mitteharunev, ruljas, rohkete lülidega, seest õõnes, veidi lihakas. Sõlmevahe pikkus veepealsel osal 1-1,5 cm, veealusel osal 2-3 cm.
Maa-alune osa	Risoom on lüliline, harunenud, roomab sageli veekogu põhjal või maapinnal, sõlmekohtadel juurdub kergesti. Püstised varred kasvavad välja risoomi sõlmekohtadelt.
Paljunemine	Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomiharude abil. Vegetatiivne paljunemine on enamasti suurema tähtsusega.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu põhjapoolkera parasvöötmes, ka polaaraaladel, lisaks Gröönimaal ja Austraalias. Eestis kõikjal sage.
Kasvukoht	Madalsoos, sooniidul, kraavides, järvedes, aeglaselt voolavate jõgede kallastel. Eelistab kasvada madalas vees, võib kasvada nii magedas kui ka veidi soolases riimvees.
Koht ökosüsteemis	Veealused lehed on tähtsaks toiduks taim- ja segatoidulistele kaladele. Hea söödataim on põhjapõtradele, kuna kasvab edukalt ka suhteliselt kaugel põhjas.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Sobib söödaks kaladele ja põhjapõtradele.
Sarnased taimed	Vees või osaliselt vees kasvavad taimed on sageli keerulised määrata. Mitte vähe tähtis põhjus on selles, et kõige parem oleks selliseid määrata loomulikus keskkonnas, vees. Aga kuidas? Veest välja võttes on nad sageli vormitud ja ebamäärased. Kuuskhein on meeldiv erand. Väga iseloomuliku välimuse tõttu on ta kergesti äratuntav. Tähelepanu, taim on on küll kergesti äratuntav, aga segamini kipuvad minema nimed: oleme rääkinud kuuskheintest, aga hoopis teistsugused taimed on vesikuused.