Eestikeelne nimi | harilik kuutõverohi | |
Ladinakeelne nimi | Polygonatum odoratum (Mill. ) Druce | |
Rahvapärased nimed | luuvalurohi, peetrid, ussiuba, jooksja rohi | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda asparilised, perekonda kuutõverohi. | |
Eluvorm | Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus (13) 15-45 (65) cm. | |
Õis | Õied on mõlemasugulised, õiekate lihtne, liitlehine, putkekujuline, valge, tipus kuue roheka munaja hambakesega. Ripuvad ühe- või kahekaupa lehtede kaenlais. Tugevasti lõhnavad. Õiekatte pikkus 1-2,6 cm pikk, laius 3-6 mm. Õitseb mai lõpul ja juunis. | |
Vili | Sinakasmust vahakirmega kaetud kerajas mari, läbimõõduga 0,7-1 cm. Seemned kerajad, pruuni kurrulise kestaga. Marjad mürgised. | |
Leht | Piklikmunajad kuni elliptilissüstjad lihtlehed, pealt rohelised, alt hallikasrohelised, veidi nahkjad, rootsutud, pooleldi varreümbrised. Kinnituvad varrele vahelduvalt, asetsevad ühekülgselt. Pikkus 4,5-12 cm, laius (0,6) 1,5-4,3 cm. Lehti suhteliselt palju. | |
Vars | Püstine või veidi kaarjalt tõusev, sile, kandiline, jäik. | |
Maa-alune osa | Risoom on jäme, lihakas, roomav, armiline, harunev, soomusjate alalehtedega. Armid on vanade surnud juurte jäljed. Juured nõrgalt arenenud. | |
Paljunemine | Paljuneb peamiselt seemnetega, kuid ka vegetatiivselt risoomi abil. Risoom kasvab suhteliselt aeglaselt. | |
Levik ja ohtrus | Levinud peaaegu kogu Euroopas, puudub Iirimaal, Skandinaavia ja Siberi põhjarajoonides ning Vahemeremaade subtroopilises osas. Leidub ka laiadel aladel Siberis ning Kaug-Idas, Põhja-Aafrikas ja Aasia parasvöötmes. Eestis tavaline. | |
Kasvukoht | Okas- ja segametsades, luidetel, voortel, seljandikel, nõlvadel, loo- ja klibukadastikes, raiesmikel ja kruusaaukudes. Palu-, laane-, salu- ja loometsas, puisniidul. | |
Koht ökosüsteemis | Marju söövad vähesed metsloomad, tolmeldavad putukad saavad õiest nektarit. | |
Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. | |
Kasutamine | Kõik taimeosad, eriti marjad ja risoom, on mürgised, toime sarnane maikellukese viljade toimele, eelkõige sisaldab südamele toimivaid mürke. Põhjustavad mürgistust, mille tunnusteks on peavalu, iiveldus, kõhuvalu, kõhulahtisus, oksendamine ja kiirenenud pulss. Suures koguses sööduna võib olla eluohtlik. Kasutatatud on rahvameditsiinis. Risoomi värske mahla või vesileotisega on ravitud haavu ja tedretähne. Varem on kasutatud rahvameditsiinis palju laiemalt: kuutõbiste raviks, jooksvahaiguse, luuhaiguste ja südameinfarkti korral. | |
Sarnased taimed | Kuutõverohud on iseloomuliku kaarjalt tõusva varre ning lehtede ja õite väga iseloomuliku asetuse tõttu kergesti äratuntavad. Tasub meelde jätta, et nii nagu teiste Eestis looduslikult kasvavate üheiduleheliste taimede ahvatlevaid marju ei tohi süüa - näiteks maikellukesel, ussilakal ja leselehel - nii on ka kuutõverohu marjad mürgised. |