|
Eestikeelne nimi |
harilik kuutõverohi |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Polygonatum odoratum (Mill.
) Druce |
|
Rahvapärased
nimed |
luuvalurohi, peetrid, ussiuba,
jooksja rohi |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda asparilised,
perekonda kuutõverohi. |
|
Eluvorm |
Mitmeaastane ühekojaline rohttaim.
Kõrgus (13) 15-45 (65) cm. |
|
Õis |
Õied
on
mõlemasugulised, õiekate lihtne, liitlehine, putkekujuline,
valge, tipus kuue roheka munaja hambakesega. Ripuvad ühe- või
kahekaupa lehtede kaenlais. Tugevasti lõhnavad. Õiekatte
pikkus 1-2,6 cm pikk,
laius
3-6 mm. Õitseb mai lõpul ja juunis. |
|
Vili |
Sinakasmust vahakirmega kaetud
kerajas mari, läbimõõduga 0,7-1 cm. Seemned kerajad, pruuni kurrulise
kestaga. Marjad mürgised. |
|
Leht |
Piklikmunajad kuni elliptilissüstjad
lihtlehed, pealt rohelised, alt hallikasrohelised, veidi
nahkjad, rootsutud, pooleldi varreümbrised. Kinnituvad varrele
vahelduvalt, asetsevad ühekülgselt. Pikkus 4,5-12 cm, laius
(0,6) 1,5-4,3 cm. Lehti suhteliselt palju. |
|
Vars |
Püstine või veidi kaarjalt tõusev,
sile, kandiline, jäik. |
|
Maa-alune osa |
Risoom on jäme, lihakas, roomav,
armiline, harunev, soomusjate alalehtedega. Armid on vanade
surnud juurte jäljed. Juured nõrgalt arenenud. |
|
Paljunemine |
Paljuneb
peamiselt seemnetega, kuid ka vegetatiivselt risoomi abil.
Risoom kasvab suhteliselt aeglaselt. |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud peaaegu kogu Euroopas,
puudub Iirimaal, Skandinaavia ja Siberi põhjarajoonides ning
Vahemeremaade subtroopilises osas.
Leidub
ka laiadel aladel Siberis ning Kaug-Idas, Põhja-Aafrikas ja
Aasia parasvöötmes. Eestis tavaline. |
|
Kasvukoht |
Okas- ja segametsades, luidetel,
voortel, seljandikel, nõlvadel, loo- ja klibukadastikes,
raiesmikel ja kruusaaukudes. Palu-, laane-, salu- ja
loometsas, puisniidul. |
|
Koht ökosüsteemis |
Marju söövad vähesed metsloomad,
tolmeldavad putukad saavad õiest nektarit. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Kõik taimeosad, eriti marjad ja
risoom, on mürgised, toime sarnane maikellukese
viljade
toimele, eelkõige sisaldab südamele
toimivaid
mürke. Põhjustavad mürgistust,
mille
tunnusteks
on
peavalu, iiveldus, kõhuvalu, kõhulahtisus, oksendamine ja
kiirenenud pulss. Suures koguses
sööduna
võib
olla
eluohtlik. Kasutatatud on rahvameditsiinis. Risoomi värske
mahla või vesileotisega on ravitud haavu ja tedretähne. Varem
on kasutatud rahvameditsiinis palju laiemalt: kuutõbiste
raviks, jooksvahaiguse, luuhaiguste ja südameinfarkti korral. |
| Sarnased taimed |
Kuutõverohud
on iseloomuliku kaarjalt tõusva varre ning lehtede ja õite
väga iseloomuliku asetuse tõttu kergesti äratuntavad. Tasub
meelde jätta, et nii nagu teiste Eestis looduslikult kasvavate
üheiduleheliste taimede ahvatlevaid marju ei tohi süüa -
näiteks maikellukesel, ussilakal ja leselehel - nii on ka
kuutõverohu marjad mürgised. |