Eestikeelne nimi	lamba-aruhein
Ladinakeelne nimi	Festuca ovina L.
Rahvapärased nimed	mättahain, maarja-kastehein, harjashein, orashain
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda kõrrelised, perekonda aruhein.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus on (15) 20-60 (70) cm. Kasvab väikeste, kuid tihedate puhmastena.
Õis	Õied moodustavad pähiku. Pähik koosneb 3-6 õiest, on enamasti lillakas, harvem heleroheline. Pähikud on koondunud 3-7 (10) cm pikkusesse püstisesse pöörisesse. Enne ja pärast õitsemist on õisik iseloomulikult kokku tõmbunud. Õisikuharud on karedad. Õitseb mais ja juunis.
Vili	Vili on piklik, 2-3 mm pikkune teris.
Leht	Lehed on kitsad (0,35-0,75 mm), 7 rooga rööproodsed, veidi karedad ja pikuti kahekordselt olevad. Lehetuped on paljad. Keeleke on väga lühike. Puhma alusel on ka vanad hallikad või kollakad lehetuped.
Vars	Taimel on arvukalt püstiseid, sageli veidi viltu asetsevaid, peenikesi varsi, mis ristlõikes on ümaralt viisnurksed.
Maa-alune osa	Taimel on tihe ja kiuliste juurtega narmasjuurestik.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt peaaegu kogu Euroopas, puudub vaid kõige lõunapoolsemates piirkondades. Esineb ka Kaukaasias, Lääne- ja Ida-Siberis, kohati Kaug-Idas, harva ka mujal Ida-Aasias. Tulnukana Põhja-Ameerikas ja Austraalias. Eestis tavaline.
Kasvukoht	Kasvab sagedamini palu- ja nõmmemetsades, loometsades, kuivadel loo- ja pärisniitudel, jäätmaadel. Eelistab kergemaid toitainetevaeseid muldi ja poolvarju.
Koht ökosüsteemis	Tihti leidub kuivades kohtades, kus teised taimed kasvada ei suuda, vahel kasvab koos tiheda sambla- või samblikukattega.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Sobib kuivadele karjamaadele, kus on söödaks lammastele. Söödaväärtuselt hea, kuid suuremad kariloomad teda eriti ei söö. Põhja-Ameerika ja Austraalia kuivadel kehva pinnasega aladel kasvatatakse kultuuris. Narmasjuurestikust toodetakse kiudu tehniliseks otstarbeks: polsterdamiseks, pakkimismaterjaliks, tooraineks paberi, mattide, köite, takkude ja pintslite valmistamisel.
Sarnased taimed	Algaja taimesõber võib tunda õiglast pahameelt, kui näeb, et ühes perekonnas (aruhein) on esmapilgul sedavõrd erineva väljanägemisega taimed nagu näiteks lamba-aruhein ja harilik aruhein. Ometi on liigid lähedased sugulased. Suguluse tuvastamiseks uuri aruheinade õisikut, mis on neil kõigil sarnase ehitusega ja mille järgi perekonna hõlpsasti teiste kõrte hulgast ära tunneb. Peale lamba-aruheina kasvab Eesti kuivades kasvukohtades teisigi kitsa ja jäiga lehega kõrsi (kõrreliste sugukonda kuuluvaid taimi). Selliste taimede hulka kuuluvad näiteks võnk-kastevars, jusshein ja haguheinad. Kõigil neil on omanäolise ehitusega õisik, mille järgi nad kergesti ära tunneb.