Leseleht
(Maianthemum bifolium)
metsviinamari, oravalill, täuhein, ussimarjad, viinalilled

Leseleht on meie metsade ühe tavalisema rohttaime jaoks natuke nukker nimi. Eks ole ju leseks jäämine ja lesk olla alati kurb. Ilmselt on ta nime saanud seepärast, et sageli on taimel näha vaid üksik nukker leht. Teise lehe kasvatab leseleht endale alles vahetult enne õitsema hakkamist. Kellele pole aga õisi ja viljade saamist sel aastal ette nähtud, selle leht jääbki üksikuks.

Kuid vanarahvas teab leselehe kohta ka palju teisi nimesid. Ilma abikaasata on ka neitsi ja nii on leselehele nimeks antud ka hellitavalt metsaneitsi. See nimi sobibki talle ehk rohkem, sest kunagi võivad ju ka üksikud lehed endale paarilise saada. Laialt on levinud ka nimed viinamarjad, viinalilled, viinaleht ja teised seesugused. Need nimed on tulnud sellest, et tema marjade, aga ka lehtede söömine võib inimese purju teha. Tegelikult võib selline mõnu otsimine väga kurvalt lõppeda, sest leseleht on mürgine. Nimed jänesemari, linnumari, rebasemari ja ussimari kinnitavad aga seda, et leselehe marjad on heaks toidupooliseks metsloomadele. Selleks leseleht oma marju kasvatabki: loomad levitavad punase viljaliha sees peidus olevaid seemneid. Need seemned loomade seedeteedes ei hävi ja leiavad koos väetisega uue kasvukoha.

Leseleht ei rahuldu vaid seemnetega levimisega. Ilmselt kardab ta, et seemned ei satu sobivasse kohta või jääb talle nii vallutatavatest aladest väheseks. Igal juhul on tema peamiseks levimisviisiks saanud risoomi abil levimine. Nii moodustub ühest taimest mitmekümne ruutmeetri suurune tihnik. Metsas leselehe tihnikut vaadates ja tema pisikesi marju imetledes tekib mõte, et äkki on tal seepärast risoomi abil levimise võimalus, et taimi oleks ühes kohas rohkem koos. Sel juhul viitsivad metsloomad neid sööma tulla (kes ikka viitsib üksikut marja otsida!) ja leiavad taimed ka kergemini üles.

Rääkima peab veel sellest, et leseleht on olnud tuntud ka ravimtaimena. Taime vesileotisega on ravitud neeru-, südame- ja külmetushaigusi, ka palaviku korral on temast abi saadud. Toimeained on samad, mis maikellukesel. Ning samamoodi peab hoiatama, et seespidine tarvitamine on küllaltki ohtlik. Raskem mürgistus võib lõppeda teadvuse kaotuse ja isegi surmaga. Punased marjad ahvatlevad end sööma, seega peab ettevaatlik olema just laste puhul. Kergema mürgistuse korral tekib iiveldus, kõhuvalu, oksendamine ja peapööritus.