Eestikeelne nimi	leseleht
Ladinakeelne nimi	Maianthemum bifolium (L.) F. W. Schmidt
Rahvapärased nimed	metsviinamari, oravalill, täuhein, ussimarjad, viinalilled
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda asparislised, perekonda leseleht.
Eluvorm	Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline rohttaim. Kõrgus 8-25 cm.
Õis	Õiekate on lihtne ja lahklehine, värvuselt valge kuni kreemikas. Õied on mõlemasugulised, vängelt lõhnavad ja väga väikesed (läbimõõdus 1-2 mm) ning koondunud kahekaupa 10-30-õielisesse tipmisesse kobarasse. Kobara pikkus on 2,5-3 cm. Õitseb mai lõpust juulini.
Vili	Viljadeks on 5-8 mm suurused kerajad või neerjad marjad, mis on noorelt hallid, rohekaspunakate täppidega ja valminult kirsipunased. Seemned on veidi lapikult kerajad, helepruunid ning 3-5 mm suured. Valmivad augustis või septembris. Mürgised.
Leht	Piklikmunajad südaja alusega helerohelised kaarroodsed lihtlehed. Asuvad vahelduvalt varre ülemisel kolmandikul lühikesel rootsul. Õitsevatel vartel on kaks, teistel üks leht, rudimendina võib esineda ka kolmas leht. Lehe pikkus on 3-10 cm ning laius 1,5-5,5 cm. Leherood ja -roots on veidi karvased.
Vars	Enamik varrest on maa-aluse risoomina.
Maa-alune osa	Risoom on roomav ja peenike. Narmasjuurestik on keskmiselt arenenud.
Paljunemine	Paljuneb peamiselt risoomi abil, harvem seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud kõikjal Euraasia parasvöötmes. Eestis kõikjal sage.
Kasvukoht	Kasvab niiskemates kasvukohtades: laane-, palu-, salu-, lodu- ja rabametsades ning puisniitudel rohurindes põõsaste varjus. Külmakindel.
Koht ökosüsteemis	Tolmeldavad putukad saavad nektarit. Marjad on toiduks mitmetele metsloomadele ja lindudele.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Marju on kasutatud rahvameditsiinis. Taime vesileotist on tarvitatud neeru-, südame- ja külmetushaiguste raviks, ka palaviku korral. Kuid nii marjad kui kogu ülejäänud taim on mürgised ja mõjuvad eeskätt südamele. Mürgistus on samasugune kui maikellukese puhul: iiveldus, oksendamine, peapööritus, kõhulahtisus ja kiirenenud ebakorrapärane pulss, raskematel juhtudel võib lõppeda teadvuse kaotuse ja surmaga.
Sarnased taimed	Natuke sarnaneb harilikule maikellukesele. Kui maikellukesel on kuni mitmekümne cm pikkusi laielliptilisi teravneva tipuga lehti 2-3, siis leselehel enne õitsemist ainult üks kuni 10 cm pikk piklikmunajas leht südaja alusega. Koheselt on näha ka õite erinevus, maikellukesel on iseloomulikud rippuvad kellukad, leselehel õiekate lihtne. Sageli võivad nad kasvada samades kasvukohtades.