| Eestikeelne
nimi |
lõhnav kummel |
 |
| Ladinakeelne
nimi |
Chamomilla
suaveolens (Pursh) Rydb. (sünonüüm Matricaria discoidea DC.) |
| Rahvapärased
nimed |
kamel, kammetee,
kanapasalill, ubinhein, õuekummelid |
| Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda
korvõielised, perekonda kummel. |
| Eluvorm |
Üheaastane
ühekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus (6) 10-30 (35) cm.
Taimel on iseloomulik tugev kummelilõhn. |
| Õis |
Õied
moodustavad korvõisiku, mille läbimõõt on 5-8 (9) mm. Need
asuvad enamasti üksikult jämenenud varreharude tippudes
lühikestel raagudel. Õisikupõhi on kuhikjas, seest õõnes.
Õisikul on ka üldkatis, mis koosneb laia kileja äärisega
lehekestest. Keelõied puuduvad, õisik koosneb vaid
mõlemasugulistest rohekaskollastest, neljahambalise krooniga
putkõitest. Õitseb juulist septembrini. |
| Vili |
Viljaks
on peaaegu ruljas, veidi kõverdunud ja alusel ahenenud
seemnis, mille pikkus on 1-2 mm ja värvus tumepruun. Seemnise
sisemisel küljel on 3 madalat ribi, tipul valkjas ääris. |
| Leht |
Enamasti
rootsutud, sügavalt kaheli- või kolmelisulgja labaga
lihtlehed. Lehed on 1-4 (6) cm pikkused ja umbes 0,5 mm
laiused. Lehehõlmad on lineaalsed ja kergesti murduva
ogatipuga. |
| Vars |
Vars on
püstine või alusel veidi tõusev, rohkesti harunev ja
karvadeta. Teda katavad tihedalt lehed. |
| Maa-alune osa |
Taimel
on palju narmasjuuri. |
| Paljunemine |
Paljuneb
seemnetega. |
| Levik ja
ohtrus |
Looduslikuks
levilaks on pakutud Põhja-Ameerikat ja Kirde-Aasiat, tulnukana
levinud kogu Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk-Aasias,
Kaug-Idas, Austraalias ning Uus-Meremaal. Eestis sage
(võõrliik, esmaleid Tartust 1857) taluõuedel ja
äärelinnamajade hoovides, jalgteedel sageli massiline. |
| Kasvukoht |
Kasvab
sageli kõvaks tallatud pinnasel: taluõuedel, jalgteedel,
linnamajade hoovidel, harvem kultuurrohumaadel ja pärisniitude
hõredamates kohtades. |
| Koht
ökosüsteemis |
Võõrliik.
Loomad seda taime tugeva lõhna tõttu ei söö. |
| Kaitse |
Ei kuulu
kaitstavate taimede nimekirja. |
| Kasutamine |
Ravimtaim.
Kasutatakse rahvameditsiinis samamoodi nagu teekummelit, kuid
toimeainete sisaldus on temas väiksem ja nende koostis on
veidi erinev. Sagedamini tarvitatakse vannidena ja
kompressidena välispidiselt samadel eesmärkidel kui
teekummelit: peamiselt haavandite raviks, ülitundlikkust
(allergilisi reaktsioone) ilmselt ei leevenda. Kogutakse taime
ladvaosa koos õisikutega. Sobib hästi juuste pesemiseks. |
| Sarnased taimed |
Lõhnav
kummel on omanäolise väljanägemisega ja kasvab iseloomulikes
tallatud mullaga kasvukohtades. Teekummelit väljapaistvate
keelõite tõttu lõhnava kummeliga segi ei aeta. Pigem tekib
küsimus, miks mõlemaid liike kummeliks nimetatakse? Aga nii
see on - mõlemad kuuluvad samasse taimeperekonda ja esmapilgul
erineva väljanägemisega taimed on lähedased sugulased.
Parimaks ühiseks tunnuseks on iseloomulik tugev kummelilõhn. |