Lõhnav kummel on tuntud ravimtaime teekummeli tagasihoidlikum sugulane. Ta on väiksem nii kasvult kui ka kasulike ravitoimetega ainete sisalduse poolest. Kõiki teekummelis olevaid kasulikke aineid lõhnavas kummelis polegi, näiteks ülitundlikkust vähendavat ainet. Seega ei aita lõhnav kummel allergiliste haiguste puhul nii tõhusalt kui teekummel. Nii kasutataksegi teda sagedamini vaid välispidiselt, mitte sissejoodava teena. Juuste pesemisel annab ta enam-vähem sama hea tulemuse kui teekummel.

Ehkki lõhnav kummel jääb paljuski teekummelile alla, on ta siiski väärtuslik ravimtaim. Eelkõige seetõttu, et teda on tunduvalt lihtsam koguda ning sageli kasvab ta taluõuedel lausa massiliselt. Ohtralt kasvab teda äärelinnade majahoovides, kuid linnast ei maksa ravimtaimi siiski koguda. Lõhnavat kummelit leiab kõige sagedamini kinnitallatud mullaga kohtades, näiteks jalgradadel. Ka taimed ise on väga tallamiskindlad. Sellise kasvukoha on lõhnav kummel vallutanud seepärast, et tal on vastav levimisviis. Kui ta kasvab teeradadel, siis astuvad talle kindlasti paljud jalad peale. Kuid jalgade külge saab jätta oma seemned ning nõnda neil on võimalus rännata uude sobivasse kasvukohta. Kui aga keegi appi ei tule, siis peab lõhnav kummel laskma oma seemned tuulel laiali kanda. Kuna lõhnav kummel kasvab sageli ka loomade jalge all, siis ongi ta saanud nimed loomakummel, õuekumme ja teised seesugused.