Eestikeelne nimi | lääne-mõõkrohi |
![]() |
Ladinakeelne nimi | Cladium mariscus (L. ) Pohl | |
Rahvapärased nimed | tarn, suur puik, puhn, suur maarja-nuppjõhv | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda lõikheinalised, perekonda mõõkrohi. | |
Eluvorm | Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 0,8-1,5 m. Värvuselt heleroheline. | |
Õis | Õied asuvad piklikes pöörisjais õisikuis lehekaenaldes pikkadel raagudel. Osaõisiku moodustavad nutitaolised pähikud. Pähikud on piklikud, kuni 0,5 cm pikad ja 1-1,5 mm läbimõõdus. Sageli viljub pähikus vaid ülemine õis. Õiekattelehed on kitsad ja teravatipulised, ilma karvakesteta. Õitseb juunis ja juulis. | |
Vili | Munajas või äraspidimunajas läikivpruun pähklike. Viljad valmivad augustis, kuid Eesti tingimustes harva. | |
Leht | Taimel on pikad kitsad lehed. Lehe laius on 1-1,5 cm. Lehe alaküljel on pikk ribi. Nii ribi kui lehe servad on väga karedad, teravate ja lõikuvate allapoole suunatud hammastega. Lehe alus on tupjalt ümber taime varre. | |
Vars | Maapealsed varred on jämedad (alusel läbimõõt kuni 1 cm), ülaosas kolmekandilised, alaosas sageli peaaegu ruljad. Varte pind on sile, seest on nad õõnsad. | |
Maa-alune osa | Risoom on jäme, rohkete roomavate võsunditega, millel on lühikesed harunenud lisajuured. | |
Paljunemine | Paljuneb peamiselt vegetatiivselt pikkade risoomivõsundite abil, harva seemnetega (Eesti kliima on seemnete valmimiseks liiga külm). | |
Levik ja ohtrus | Levinud hajusalt nii Kesk-, Lääne- kui ka Ida-Euroopas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. Eestis esineb paiguti. Lääne-Eestis on tavaline, saartel mõnel pool massiline, mandriosas on aga üpris haruldane. Kasvab meil oma levila põhjapiiril. | |
Kasvukoht | Kasvab madalate ja kinnikasvavate veekogude kaldaosas, madal- ja siirdesoodes. Lubjalembene. | |
Koht ökosüsteemis |
Mõnel pool on massiliselt kasvades
oluline turbakihi moodustaja ja seega soostumise soodustaja.
Massiliselt kasvades kujundab koosluse kõigi teiste liikide
jaoks. |
|
Kaitse | III kategooria kaitsealune taim. Põhiliseks ohuteguriks on soode kuivendamine. | |
Kasutamine |
Skandinaaviamaades on taimega kaetud
katuseid. Mõningal määral omab tähtsust turba moodustajana. On
vääriselupaikade (VEP) indikaatoriks. |
|
Sarnased taimed | Lääne-mõõkrohu tunneb ogaliste leheservade järgi eksimatult ära. Eestis kasvavate taimede hulgas pole kuigi palju neid, kes inimesele liiga kipuksid tegema. Kõrvenõges kõrvetab, mõõkrohi ja põldmari kriibivad sääred veriseks, kukerpuu- ja kibuvitsavõsa torgib. Võrreldes Lõuna-Euroopa ja veel enam troopilise taimestikuga on Eestis kasvavad taimekooslused väga leebed. |