Eestikeelne nimi	lääne-mõõkrohi
Ladinakeelne nimi	Cladium mariscus (L. ) Pohl
Rahvapärased nimed	tarn, suur puik, puhn, suur maarja-nuppjõhv
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda lõikheinalised, perekonda mõõkrohi.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 0,8-1,5 m. Värvuselt heleroheline.
Õis	Õied asuvad piklikes pöörisjais õisikuis lehekaenaldes pikkadel raagudel. Osaõisiku moodustavad nutitaolised pähikud. Pähikud on piklikud, kuni 0,5 cm pikad ja 1-1,5 mm läbimõõdus. Sageli viljub pähikus vaid ülemine õis. Õiekattelehed on kitsad ja teravatipulised, ilma karvakesteta. Õitseb juunis ja juulis.
Vili	Munajas või äraspidimunajas läikivpruun pähklike. Viljad valmivad augustis, kuid Eesti tingimustes harva.
Leht	Taimel on pikad kitsad lehed. Lehe laius on 1-1,5 cm. Lehe alaküljel on pikk ribi. Nii ribi kui lehe servad on väga karedad, teravate ja lõikuvate allapoole suunatud hammastega. Lehe alus on tupjalt ümber taime varre.
Vars	Maapealsed varred on jämedad (alusel läbimõõt kuni 1 cm), ülaosas kolmekandilised, alaosas sageli peaaegu ruljad. Varte pind on sile, seest on nad õõnsad.
Maa-alune osa	Risoom on jäme, rohkete roomavate võsunditega, millel on lühikesed harunenud lisajuured.
Paljunemine	Paljuneb peamiselt vegetatiivselt pikkade risoomivõsundite abil, harva seemnetega (Eesti kliima on seemnete valmimiseks liiga külm).
Levik ja ohtrus	Levinud hajusalt nii Kesk-, Lääne- kui ka Ida-Euroopas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. Eestis esineb paiguti. Lääne-Eestis on tavaline, saartel mõnel pool massiline, mandriosas on aga üpris haruldane. Kasvab meil oma levila põhjapiiril.
Kasvukoht	Kasvab madalate ja kinnikasvavate veekogude kaldaosas, madal- ja siirdesoodes. Lubjalembene.
Koht ökosüsteemis	Mõnel pool on massiliselt kasvades oluline turbakihi moodustaja ja seega soostumise soodustaja. Massiliselt kasvades kujundab koosluse kõigi teiste liikide jaoks.
Kaitse	III kategooria kaitsealune taim. Põhiliseks ohuteguriks on soode kuivendamine.
Kasutamine	Skandinaaviamaades on taimega kaetud katuseid. Mõningal määral omab tähtsust turba moodustajana. On vääriselupaikade (VEP) indikaatoriks.
Sarnased taimed	Lääne-mõõkrohu tunneb ogaliste leheservade järgi eksimatult ära. Eestis kasvavate taimede hulgas pole kuigi palju neid, kes inimesele liiga kipuksid tegema. Kõrvenõges kõrvetab, mõõkrohi ja põldmari kriibivad sääred veriseks, kukerpuu- ja kibuvitsavõsa torgib. Võrreldes Lõuna-Euroopa ja veel enam troopilise taimestikuga on Eestis kasvavad taimekooslused väga leebed.