Naistepuna on vana ja rahva hulgas tuntud ravimtaim, kel on palju erinevaid kasulikke omadusi. Egas siis ilma asjata öeldud, et jaanilaupäeva öösel korjatud jaanirohud aitavad terve aasta iga haiguse vastu. Naistepunal arvati olevat koguni nõiavägi.

Naistepuna hakkab õitsema jaanipäeva ajal ja sellest ka paljud Jaaniga seotud nimed. Õitsvaid naistepunasid võib edaspidi paari kuu jooksul kohata. Parimaks ravimiks on siiski suve alguse taimed, kui õied on alles noored. Korjata tuleb naistepunal peaaegu kogu vart koos lehtede ja õitega. Kasvama jäetakse selle taime kõige alumine puitunud varre osa. Kuivatamiseks võib naistepunad kimpu siduda, et neid oleks siis hea kuhugi sooja ja pimedasse riputada.

Kuidas seda väärtuslikku ravimtaime kasutada? Teda on kasutatud teena ja õli- või viinaleotisena. Naistepuna abil on saadud kibedaid veine. Naistepunaga saab nahka parkida ning siidist, eriti aga villast riiet värvida. Naistepuna kogu maapealne osa annab erinevate ainetega koos kollase, punase, vahel peaaegu musta värvi. Lõuna-Eestis on naistepuna viinalilleks kutsutud seepärast, et teda pandi sageli kosjaviina sisse, et “viin võimsam ja armuasjade ajamine kindlam saaks.” Samuti annavad naistepuna õied viinale kauni punase värvi.

Rahvapäraste nimede järgi võib oletada, et naistepuna on mitmete naistehaiguste ravimisel tähtis taim. Välispidiselt on naistepuna kasutatud haavade, paisete ja põletuste raviks, samuti igeme- ning suu limaskestade põletike korral kuristamiseks. Naistepuna mõjub hästi hingamisteedele. Naistepunal on aga ka lihtsalt kogu keha rahustav toime.

Kuidas naistepuna nime on saanud? Selle kohta on erinevaid arvamusi. On arvatud, et kui “naesterahvastel on asjad kinni, siis naistepunadest tee teeb lahti”. Kõige laiemalt on levinud teadmine, et “kui naesterahvad kahvatud ja valged seisavad, siis pidada nad naestepuna-heinadest keedetud teed jooma. Siis tuleb puna palgesse.”

Tavalisi naistepuna liike on Eestis kaks: liht- ja kandiline naistepuna. Mõlemad on piisavalt sarnased, et sobida enam-vähem ühteviisi hästi nii ravimtaimeks, parkimiseks kui värvimiseks. Siiski on neid kahte liiki üsna kerge eristada. Kandilise naistepuna vars on selgesti neljakandiline, liht-naistepuna vars on ümar või kahe tiivulise kandiga. Liht-naistepuna õite tupplehed on kaunis terava tipuga, kandilisel naistepunal tömbid. Ja tunnuseid on teisigi… Iseloomulik on ka see, et kaks liiki kasvavad natuke erinevates kasvukohtades.

Lõpetuseks aga ka väike hoiatus. Suures koguses võib naistepuna põhjustada mürgistusi. Seejuures sageli avaldub mürk alles siis, kui heledale nahale paistab päikesevalgus. Seega muutub inimese või looma nahk valguse suhtes ülitundlikuks. Õnnetumatel juhtudel võib naistepunamürgistus viia ka krampide ja ajukahjustuseni.