Põld-lõosilm on meie kõige tavalisem looduslik meelespea ehk äraunustamiselill ja ära-unusta-mind-lill. Ta ei ole nii suurte õitega kui näiteks aedades sageli ilutaimena kasvatatav mets-lõosilm ja seega ei ole tal ka väärtust iluaednike jaoks. Luubiga uurides leiate, et põld-lõosilma väikesed õied on täpselt sama ilusad kui suurte peenralillede omad. Ka need on taevassinised ja viie kroonlehega, mille tipul on väikene sisselõige. Kroonlehed on omavahel kokku kasvanud ja moodustavad rattakujulise õie. 

Põld-lõosilm on üks meie tavalisemaid põlluumbrohte. Eriti sage on ta kuivematel ja liivasematel põldudel. Välja rohida pole teda lühiealisele taimele iseloomuliku suhteliselt nõrga juurestiku tõttu raske, kuid peagi ilmuvad uued taimed mullas peidus olevatest seemnetest. Kui põld-lõosilm kasvama jätta, võib ta sirguda kuni poole meetri kõrguseks puhmaks. Puhma alusel võime näha tihedat lehekodarikku, mis kuivab taime õitsemise ajaks. Nii lõosilmade lehed kui varred on iseloomulikult karekarvased - tunnus, mille järgi on kerge paika panna sugukond, lõosilmad kuuluvad kareleheliste sugukonda. Põld-lõosilmale on iseloomulik, et varre alusel on karvad risti varrega, hoiavad sellest eemale, varre tipuosas on aga üpris tihedalt vastu vart liibunud.