Eestikeelne nimi	põld-lõosilm
Ladinakeelne nimi	Myosotis arvensis (L.) Hill
Rahvapärased nimed	äraunustamiselill, põllutäi, põld-hiirekõrv, kaebtus
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda karelehelised, perekonda lõosilm.
Eluvorm	Enamasti ühe-, harvem kaheaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 15-45 cm.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega viietised õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp on lõhenenud kuni 2/3 ulatuses teravatipulisteks, nii harali kui lidus karvadega hõlmadeks. Kroon on helesinine, nõrgalt pügaldunud viie hõlmaga. Õisik on enamasti lühem kui varre alumine osa. Õitseb tavaliselt maist juulini, kuid üksikud taimed kuni oktoobrini. Putuktolmleja.
Vili	Munajas, sile ja läikiv mustjaspruun pähklike. Viljad varisevad sageli koos tupega. Viljaraod on õietupest vähemalt 2 korda pikemad.
Leht	Mõlajad või keeljad tömbi või lühidalt teritunud tipuga karedakarvalised lihtlehed. Pikkus on 1-4 (7) cm, laius 0,5-1,5 cm. Ülemised lehed on rootsutud, istuvad, alumised ahenevad rootsuks. Juurmised lehed moodustavad kodariku ja kuivavad enamasti juba õitsemise ajaks.
Vars	Varsi on ühel taimel enamasti mitu, nad on lihtsad või juba alusel harunenud ning karvased. Karvad on alumises osas harali, ülaosas lidus.
Maa-alune osa	Keskmiselt arenenud sammasjuurestik.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega, mis levivad mööduvatele loomade karvadele ja inimeste riietele kinnitudes.
Levik ja ohtrus	Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Skandinaavia lõunaosas, Kesk- ja Väike-Aasias, Põhja-Aafrikas. Tulnukana kasvab ka Jaapanis, Argentiinas, Lõuna-Aafrikas ja Põhja-Ameerikas. Eestis väga sage.
Kasvukoht	Kasvab peamiselt põldudel ja aedades umbrohuna, kuid vähem ka kuivadel pärisniitudel, teede ääres, mäenõlvadel, vahel liivikutel, enamasti aga inimesest mõjustatud aladel.
Koht ökosüsteemis	Õisi tolmeldavad putukad. Seemned levivad loomade ja inimeste abiga.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Väga tavaline põllu- ja aiaumbrohi.
Sarnased taimed	Kui lõosilma perekonna tunneb iseloomulike õite järgi lihtsasti ära, siis erinevaid lõosilmaliike kasvab Eestis tegelikult mitmeid. Kõik nad näevad üldkujult üsna sarnased välja ja vajavad enamasti määramiseks lähemat uurimist. Taimemäärajat ja luupi kasutades võiksid kõik lõosilmad sellegipoolest ka algajale taimesõbrale kerged määrata olla. Põld-lõosilmale sarnaste väikeste õitega on veel näiteks liiv-, kink- ja harvõieline lõosilm.