Eestikeelne nimi | longus põisrohi |
![]() |
Ladinakeelne nimi | Silene nutans L. | |
Rahvapärased nimed | tütarlastepoierohud, lakkhädar, koerakusekellad, ummur | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda nelgilised, perekonda põisrohi. | |
Eluvorm | Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 30-60 cm. | |
Õis | Mõlemasugulised kaheli õiekattega longus õied. Tupp on putkjas, veidi põisjas, teravate tipmetega, kileja äärisega, vahel näärmekarvane, umbes 10 rooga. Kroonlehed on tupest pikemad, kuni 2/3 ulatuses kahejagused, värvuselt valged kuni määrdunud-valged. Kroonlehtede alusel on väga väike (2-3 mm) lisakroon. Õied asuvad 1-3-kaupa ebasarikjates osaõisikutes, mis moodustavad hõreda enam-vähem ühekülgse pöörise. Õitseb maist augustini. | |
Vili | Munajas kupar, mille pikkus on 8-11 mm. Seemned on neerjad, lamedad. | |
Leht | Mõlemalt pinnalt pehmete karvadega kaetud peenripsmelise servaga lihtlehed. Juurmised lehed on mõlajad, 5-12 cm pikkused ja 0,5-1,5 cm laiused, pikarootsulised ning lühidalt teritunud tipuga. Varrelehed on lühirootsulised kuni rootsutud. | |
Vars | Vars on püstine, alumises osas lühikeste lihtkarvadega, ülal näärmekarvadega. Taimel leidub sageli ka mitteõitsevaid varsi. | |
Maa-alune osa | Juurestik on hästi arenenud. | |
Paljunemine | Paljuneb seemnetega. | |
Levik ja ohtrus | Levinud laialdaselt Euroopas, puudub kõige lõunapoolsetel aladel. Esineb ka Kaukaasias ning Lääne- ja Ida-Siberis. Eestis kõikjal sage. | |
Kasvukoht | Kasvab kuivadel nõlvadel päris- ja looniitudel, hõredates männikutes palu- ja loometsades, söötidel, teeservades, kraavikallastel. Eelistab liivakat pinnast. | |
Koht ökosüsteemis | Tolmeldavad ööliblikad saavad nektarit. | |
Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. | |
Kasutamine | Õitsemise ajal kaunistab kuivemaid niite ja teeservi. | |
Sarnased taimed | Põisrohtudele
lähedane perekond on käokann, nii et ettevaatust käokanni ja
tõrvalillega, kes võivad mõnes elujärgus, näiteks enne ja
pärast õitsemist, põisrohtudega päris sarnased olla. Eestis
kasvab ka mitmeid haruldasi põisrohu liike, näiteks palu- ja
tatari põisrohi. Mõlemad kasvavad peamiselt Kagu-Eestis ja
eelistavad kasvukohana liivaseid hõredaid metsi. |