|
Eestikeelne nimi |
longus põisrohi |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Silene nutans L. |
|
Rahvapärased
nimed |
tütarlastepoierohud, lakkhädar,
koerakusekellad, ummur |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda nelgilised,
perekonda põisrohi. |
|
Eluvorm |
Mitmeaastane ühekojaline rohttaim.
Kõrgus 30-60 cm. |
|
Õis |
Mõlemasugulised kaheli õiekattega
longus õied. Tupp on putkjas, veidi põisjas, teravate
tipmetega, kileja äärisega, vahel näärmekarvane, umbes 10
rooga. Kroonlehed
on tupest pikemad, kuni 2/3 ulatuses kahejagused, värvuselt
valged kuni määrdunud-valged. Kroonlehtede alusel
on väga väike (2-3 mm) lisakroon. Õied asuvad 1-3-kaupa
ebasarikjates osaõisikutes, mis moodustavad hõreda enam-vähem
ühekülgse pöörise. Õitseb maist augustini. |
|
Vili |
Munajas kupar, mille pikkus on 8-11
mm. Seemned on neerjad, lamedad. |
|
Leht |
Mõlemalt pinnalt pehmete karvadega
kaetud peenripsmelise servaga lihtlehed. Juurmised lehed on
mõlajad, 5-12 cm pikkused ja 0,5-1,5 cm laiused,
pikarootsulised ning lühidalt teritunud tipuga. Varrelehed on
lühirootsulised kuni rootsutud. |
|
Vars |
Vars on püstine, alumises osas
lühikeste lihtkarvadega, ülal näärmekarvadega. Taimel leidub
sageli ka mitteõitsevaid varsi. |
|
Maa-alune osa |
Juurestik on hästi arenenud. |
|
Paljunemine |
Paljuneb seemnetega. |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud laialdaselt Euroopas, puudub
kõige lõunapoolsetel aladel. Esineb ka Kaukaasias ning Lääne-
ja Ida-Siberis. Eestis kõikjal sage. |
|
Kasvukoht |
Kasvab kuivadel nõlvadel päris- ja
looniitudel, hõredates männikutes palu- ja loometsades,
söötidel, teeservades, kraavikallastel. Eelistab liivakat
pinnast. |
|
Koht ökosüsteemis |
Tolmeldavad ööliblikad saavad
nektarit. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Õitsemise ajal kaunistab kuivemaid
niite ja teeservi. |
| Sarnased taimed |
Põisrohtudele
lähedane perekond on käokann, nii et ettevaatust käokanni ja
tõrvalillega, kes võivad mõnes elujärgus, näiteks enne ja
pärast õitsemist, põisrohtudega päris sarnased olla. Eestis
kasvab ka mitmeid haruldasi põisrohu liike, näiteks palu- ja
tatari põisrohi. Mõlemad kasvavad peamiselt Kagu-Eestis ja
eelistavad kasvukohana liivaseid hõredaid metsi.
|